19. sajand
Pärast Jakob Georg von Bergi olid Muuga mõisaga 19. sajandi esimesel poolel seotud mitmed aadlikud. Kõigepealt salanõunik ja diplomaat Gustav Ernst von Stackelberg, kelle isa oli samuti diplomaat ning kaitsnud Venemaa huve Poolas. Stackelberg abiellus Londonis resideeriva Sitsiilia saadiku Konstantin von Ludofi tütre Karoline Wilhemine von Ludofiga (1785-1868). Gustav Ernst von Stackelberg ise oli erakorraline saadik Torinos, Šveitsis, Hollandis, Preisimaal, Austrias (Viini kongress) ja Napolis. Ta oli Püha Andrease ordu rüütel. Isa mõisad päris vanim poeg Otto Magnus von Stackelberg.Peale Stackelbergide omas Muuga mõisat 19. sajandi keskel lühemat aega kõigepealt Peter Gustav vabahärra Uexküll-Güldenbland (1781-1847), kes abiellus Barbara Eleonora Clapier de Colongue’ga (1784-1845); pärast tema surma oli Muuga omanik mõnda aega poeg Johann Ludwig Georg vabahärra Uexküll-Güldenbland (1818-1881), kelle abikaasa oli Elisabeth von Brevern (1829-1906). Mõned aastad oli mõis seotud Aleksander von Vietinghoffi nimega ning 1856. aastal leiame omanike nimekirjast Leo Zoege von Manteuffeli (1823-1908). Leo abiellus Alwine de la Trobe’iga, kes suri Muugal 1860. aastal.
 |
Wappensammlung der estländischen Ritterschaft. II. S. 71. Käsikiri ajalooarhiivi raamatukogus
 |
EAA f 1862, n 2, s 48
Arhiivis on säilinud Gustav von Stackelbergi käsikirjalised reisimuljed reisidest läbi Euroopa. 18. sajandi lõpus tegi ta pikema reisi Inglismaale, mille käigus tehti ring peale Inglismaa lõunaosale. 30. mail 1787. aastal maabus ta Inglismaal Doveri sadamas. Järgmisel õhtul kell seitse lahkus ta postitõllaga Doverist ning saabus Londonisse järgmise päeva hommikul kell kuus. Londonis kirjeldab ta mitmeid vaatamisväärsusi, näiteks Westminsterit, St. Jamesi paleed ja parki, parlamendihoonet, Briti muuseumit ja Hyde Parki.
Juba 1. juulil lahkus ta Londonist ning nende järgmine peatuspaik oli ülikoolilinn Oxford. Gustav von Stackelberg kirjutab ülikoolis õppinud nimekatest inglastest ning kirjeldab väärikat Bodley raamatukogu. Oxfordist suundub ta Marlborough hertsogitele kuulunud Blenheimi paleesse. Gustav on vaimustuses palee arhitektuurist ja kunstikogust (Van Dyck, Rubens, Raphael) ning hindab paleesse kogutud suurepärast raamatukogu. Külastatakse ka teist ülikoolilinna Cambridge’i, kust võetakse suund tagasi Londoni.
