Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Buhrmeistrid
Güntersbergid
Manteuffelid
Mõisa valitsemine ja majandamine
Mõisahoone
Mõisnike vaba aja veetmine
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Puurmani mõis > Güntersbergid

Güntersbergid

Puurmani Güntersbergid

Heinrich Johann von Güntersberg õppis 1637. aastal Tartus. Pärast õpinguid astus ta Rootsi sõjaväeteenistusse ning langes Kopenhaageni all. Enne seda oli ta abiellunud Dorothea von Buhrmeistriga, kellega neil sündis neli last - poeg Eberhard ja kolm tütart. Heinrich Johann ise Puurmani mõisa omanik ei olnud, sest see läks pärandusena otse tema pojale Eberhardile.

Mõisa järgmine omanik, Eberhard von Güntersberg (1654-1704), oli sõjaväelane ja kohaliku omavalitsuse ametnik. Ta abiellus Anna Margaretha von Wolffeldtiga ning naise surma järel sõlmis teise abielu Margaretha von Lodega, kelle esimene abikaasa oli olnud Friedrich Johann von Schlippenbach (1678. aastast Kaubi mõisa omanik). Eberhardil oli kaks tütart.

Eberhard von Güntersbergi tütar Margarethe Elisabeth (1692-1780) abiellus 3. augustil 1713. aastal Gotthard Johann von Zoegega (1759. aastast alates krahv Manteuffel), kes suri 1763. aastal. Margarethe oli Puurmani ja Loode (asub Lätis) pärija ning maksis oma õele, kes abiellus parun Moritz Possega, 5500 rubla kompensatsiooni, kuna Puurmani mõis jäi Margarethele.

 

Rootsikeelne selgituskiri Puurmani mõisa omandiajaloo kohta 1682. aastast
EAA F 1396, n 1, s 405. L 38, 38p

Dokument selgitab Puurmani mõisa ning Perekülla, Kastiferi, Menentagge, Tammiskülla, Solickferi ja eriti Härjanurme ja Kürrike külade omaniku küsimust. 25. oktoobril 1645 oli kuninganna Kristina Puurmani mõisa ja ülalmainitud külad, välja arvatud Härjanurme ja Kürrike, kinkinud kindralmajor Christopher Buhrmeistrile. Järgmise aasta juunis kinkis kuninganna Härjanurme ja Kürrike külad Jost Taubele. Taube müüs need 1653. aastal 1800 riigitaalri eest Buhrmeistrile. Probleem seisnes selles, kas kaks kõne all olevat küla peaksid reduktsiooni käigus riigi kätte minema, kui omanik nende eest riigile ei maksa.

 

Güntersbergide vapp
EAA F 3742, n 1, s 136