Kes on Johannes Luiga?

Ajalooarhiivi kogudest on võimalik ühe isiku kohta leida mitmesuguseid materjale. Juba üksikute faktide olemasolu korral tasub tulla arhiivi lisamaterjali otsima.

Tutvustame teile vaprat koolipoissi Johannes Luigat. Algne

info tema kohta on pärit 24. aprillil 1939. aasta Postimehest.

Artiklist selgub, et Johannes Luiga oli tavaline koolipoiss. 1919. aastal oli ta 14-aastane. Selles vanuses otsustas ta vabatahtlikuna osaleda vabadussõjas. Johannes Luiga hukkus vapra reamehena 25. aprillil 1919. Teda on nimetatud noorimaks vabadussõjas osalenud kangelaseks. 21. veebruaril 1920. aastal omistati talle II liigi 3 järgu Vabadusrist.

Tuginedes Postimehe artikli andmetele proovime leida allikaid Johannes Luiga kohta Ajalooarhiivi kogudest.

Me teame, et Johannes sündis 1904. aastal Pangodi mõisas.

Johannese sündi registreeriva sissekande leidmiseks tuleb välja uurida, mis kogudusse

kuulus perekond Luiga. Eesti alal on enamasti igas kihelkonnas üks kogudus. Seda, millisesse kihelkonda ning kogudusse mõis kuulus saab vaadata Ajalooarhiivi koduleheküljel olevast andmebaasist - eesti ala mõisate register.

Pangodi mõis kuulus Nõo kihelkonda. See tähendab, et Johannese sündi tuleb otsida Nõo koguduse fondist 1904. aasta kohta käivast kirikuraamatust.

Esimene allikas, millega tutvume on Nõo koguduse 1904. aasta sünde kajastav kirikuraamat. Arhiiviviide EAA f. 1259, n. 1, s. 291, lk. 19p

1904. aastal peeti Nõo koguduse kirikuraamatut vene keeles. Kas teil õnnestub välja lugeda järgnevad andmed Johannese sünni kohta:
Johannes on 1904. aastal 148. registreeritud laps.
Ta elas Spankau mõisa aladel. Pangodi mõisa saksakeelne nimetus on Spankau. Vihje - mõisa eestikeelse nimetuse saamiseks vaata andmebaasi - Eesti ala mõisate register.
Ta sündis 5. novembri õhtul ja ristiti 5. detsembril.
Johannes Luiga isa on Peeter Luiga ja tema ema nimi on Liisa.
Ristivanemateks on Mart Karo, Karl Malberg ja Ida Sauter.
Ristimise viis läbi kooliõpetaja T. Pehka.

Kui me soovime teada midagi enamat Johannese pere kohta, siis tasub vaadata

Nõo koguduse personaalraamatut. Personaalraamatutesse pani kirikuõpetaja kirja oma koguduse liikmed ning mitmesuguseid andmeid nend