ERA, f. 63, n. 22, s. 970. Katastriameti juhataja teade Riigimaade ja metsade valitsuse üldbüroole. (Maidla rüütlimõisa suurus 1919. aasta võõrandamise ajal).
Dokumendist nähtub, et 1919. aastal koosnes Maidla mõisa- ja talumaast. 18. sajandil oli mõis koosnenud mõisa- ja talumaast. Viimane oli küll mõisa osa, kuid selle moodustasid talud, mida majandati mõisast iseseisvalt. 19. sajandil vastu võetud talurahvaseadused muutsid seda korraldust. Nimelt eraldati talumaast osa, mida Eestimaal tunti kuuendikumaa nime all; see liideti mõisamaaga. See oli mõeldud mõisatöölistele ja teenijatele. Igal mõisal samas kuuendikumaad ei olnud. Seega võisid mõisad Eestimaal 19. sajandil ja 20. saj algul koosneda mõisa-, kuuendiku- ja talumaast. Maidlal kuuendikumaad ei olnud. Samas oli tegemist suure maavaldusega, kuna mõisamaad oli Maidlal (Aidu ja Rääsa liideti 20. sajandi algul Maidlaga) üle 8100 tiinu ehk peaaegu 8900 hektarit. Sellega liigitus mõis ülisuurte mõisade hulka ja oli Alutagusel üks suurimaid. Võõrandamise ajaks oli talumaa pea täielikult ära müüdud, kuna mõisa alla kuulus siis veel vaid 75 tiinu. Veel 1899. aastal oli talumaa suurus olnud üle 2600 tiinu.