Mõisa ajaloost 18. sajandil
   |
Sugulased Karl von Wrangell (1643–1719) ja Heinrich Otto von Brackel jagasid 1689. aastal omavahel ära pärandvara. Brackeli omandusse läksid Väike-Aidu mõis, Suure-Aidu küla ja Peipsi-äärne rannaküla Kauksi. Kokkuleppe järgi omandas Maidla mõisa, Savala küla koos veskiga, Uniküla küla koos veskiga, Kullioja küla, Sallasi maa ja Lippowöhma põlismetsa Karl von Wrangell. Viimane oli kuulunud pärijate ringi juba varemgi, kuid nüüd läks Maidla täielikult Wrangellide omandusse ja nad majandasid seda ligi kakssada aastat.
Virumaa Sauste mõisnike liinist pärit Karl von Wrangell teenis, nagu tollastele aadlimeestele kohane, Rootsi sõjaväes, kus tõusis kapteniks, edaspidi oli aga tegev peamiselt rüütelkonna ametites. 1692. aastal oli ta adrakohtunik, valiti samal aastal meeskohtunikuks ja tõusis 1689. aastal Eestimaa maanõunikuks. Karl von Wrangell suri oma Tõdva-Kõnnu (Köndes) mõisas ja on maetud Tallinnasse.
 |
Wrangellide vapp on läbi teinud suured muutused. Kui varajastel vappidel kujutati hammaspalki, siis hiljem hakati kasutama hõljuvat tellist meenutavat kujutist. On avaldatud arvamust, et see tulenes suguvõsa nime algustähest „w“. Lõpuks kujunes vapil välja kahe laskeavaga müür. Nii nagu Maydellide ja Tuvede puhul on osutatud nende võimalikule kohalikule päritolule, on ka Wrangellide esiisa peetud eestlaseks.
EAA, f. 854, n. 3, s. 394,
