EAA, f. 1674, n. 2, s. 193, l. 2. Tuvede perekonna vapp.
Tuvede perekonna vapil on kujutatud kändu. Perekonnanime saamislool on mitu versioonu. On arvatud, et nimi Tuve tuleneb slaavi päritolu sõnast dub, mille tähenduseks on tamm. Tegelikult kujutatakse vapil aga hoopis pärna. Teistel andmetel on nime aluseks vanast saksa keelest tulnud sõna dubba, mis tähendas raiumist; sellele viitab siis vapil kujutatud känd. Nagu Maydellide puhul, on Paul Johansen Tuvedeski kahtlustanud eesti päritolu. Tema arvates tulenes nende nimi eestikeelsest sõnast tüvi, mida sümboliseerib känd. Kuna Tuvesid peetakse Taani päritolu perekonnaks, on olemas veel neljaski versioon. Selle järgi on nimi tulnud patronüümist Tuvesson, Tuvi ja Tuve on aga vanad Skandinaavia ja eriti Taani juurtega nimed.
EAA, f. 854, n. 2, s. 400 Odert Bremeni pitser. 24. juuni 1532.
Odert Bremen (surn 1552) tunnistab, et ta loovutas Nabala mõisa Tallinna Mihkli kloostrile. Ürikus on Bremeni pitser. Sellel on kujutatud Bremenite perekonna vappi, mille elemendid on kolm võtit palgil. Bremeni linna vapil on samuti kujutatud võtit. Kuna perekond saabus Liivimaale just Bremenist, siis võtsid nad oma vapil kasutusele selle linna sümbolid. Pärast Oderti surma päris mõisa poeg Johann Bremen (surn. pärast 1556). Ta langes Liivi sõja ajal 1577. aastal P&oti