Laupa
 |
Laupa mõis kujunes samanimelise küla asemele 17. sajandil. Teadaolevalt andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1614. aastal Laupa küla väljamaksmata palga kompensatsiooniks kasutada ratsaväelasele Claus Trällole. 1620. aastal võttis kuningas maa tagasi ja see läks Trällole rendile 60 taalri eest aastas. Hiljem Laupa mõisale kuulunud Karjaküla (Karjas), Lõõla ja Jändja küla olid 17. sajandi esimestel kümnenditel läänistatud või väljamaksmata palga eest kasutada antud mitmele eri isikule. 1630. aastal läänistas kuningas mõisa Reinhold von Fersenile. Fersenite perekonna valduses püsis mõis reduktsioonini (riigistamiseni) 17. sajandi lõpul, restitutsiooni (ennistamise) käigus pärast Põhjasõda said nad oma valdused tagasi. Fersenitele kuulus Laupa mõis 19. sajandi keskpaigani, mil see müüdi Gustav von Taubele. Tema järeltulijate omanduses oli mõis kuni selle riigistamiseni 1919. aastal.
1922. aastast tegutseb Pärnu jõe kaldal asuvas ilusa pargiga ümbritsetud mõisahoones Laupa kool.
  |
Seoses mõisate reduktsiooniga 17. sajandi viimastel kümnenditel viidi mõisates läbi põhjalik inventari revisjon. Inkvisitsiooni- ehk küsitluse protokollist selgub, et Laupa häärber oli oma ilmelt ja ruumilahenduselt üsna tagasihoidlik ja maalähedane nagu valdav enamik tollaseid mõisaid. Häärber oli ühekorruseline puidust õlgkatusega maja pikkusega 38 küünart (=20,4 m) ja laiusega 18 küünart (=9,7 m). Eluruumide all asus kelder ja katuse all pööning. Kahe poolega paraaduks viis köögi ülesandeid täitnud eeskotta, kus asus korstnaga küpsetuskolle. Ühel pool eeskoda asus nelja klaasaknaga tuba, toas olid parandamist vajav kahhelahi ja laud pinkidega. Teisel pool asus väiksem kamber ühe laua ja pingiga. Toasooja andis kamin. Mõisas olid ka väike sahver (Kök kammare), piimaruum ja
