Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Mõisa vanem ajalugu
Bogislaus Rosen
Otto Friedrich von Stackelberg
Roosna-Alliku ja perekond von Stackelbergid
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Roosna-Alliku > Roosna-Alliku ja perekond von Stackelbergid

Roosna-Alliku ja perekond von Stackelbergid

Stackelbergid

Stackelbergide vapp Ajalooarhiivi raamatukogu A II 50-2 Nr. 69

Vasakul EAA 860-1-1500, l. 11p Fragment Otto von Stackelbergi 10. septembri 1827 pärandi jagamise lepingust
Paremal EAA 4187-1-22051, l. 58 Parun Alexander von Stackelbergi 9. novembri 1859 tõend pärandiosa väljamaksmise järel mõisast loobumise kohta.

Roosna-Alliku ja Öötla mõis koos inventariga oli hinnatud pärijate poolt vastavalt 30 065 hõbe- ja 143 256 assignaatrublale ning 5552 hõbe- ja 65 180 assignaatrublale. Öötla jääb kokkuleppe kohaselt Carl Otto von Stackelbergile ja Roosna-Alliku vendade Alexander ja Georg von Stackelbergi ühisomandisse õigusega see hiljem omavahelise kokkuleppe või loosi teel ära jagada.
1860. aastani oli Roosna-Alliku Georg Friedrich von Stackelbergi poegade Alexandri (1806–1894) ja Georg Wolteri (1808–1863) ühises omandis. 1860. aastast, olles maksnud vennale poole mõisa väärtusest (12 955 rubla), sai Georg Wolterist Roosna-Alliku ainuvaldaja. Peale selle kuulusid talle veel Saarnakõrve, Hõreda ja Pae (viimased kaks oli ta ostnud 1842. aastal) mõis.
Georg Wolter von Stackelberg õppis Tartu ülikoolis õigusteadust (1827), jätkas oma õpinguid Berliinis ja Hohenheimis ning seejärel oli ametis kohtutes: Järva-Jaani kihelkonnakohtu kaasistujana (1828), Harju-Järva kreisikohtu kaasistujana (1832), Ida-Järvamaa haagikohtunikuna (1834–1837), Järva-Jaani kihelkonnakohtunikuna (1841–1847) ja kreisikohtunikuna (1847–1850). 1858-1863 oli ta rüütelkonna maanõunik.

EAA 905-1-19, l. 811 Fragment Eestimaa kubermang