Vanem ajalugu
Esimene säilinud teade Lasila külast pärineb 1537. aasta Tallinna komtuuri, Rakvere foogti ja Harju-Viru nõukogu ühisistungi protokollidest. Karjamõis võis Lasilasse tekkida juba 17. sajandil, mil vormiliselt kuulus Lasila veel Vohnja mõisa alla. 1752. aastal eraldati Lasila mõis Vohnjast ning tekkinud mõisa omanikuks sai Heinrich Johann von Baer.Heinrich Johann von Baer, kellele kuulusid ka Piibe, Selli ja Kiidjärve mõisad, oli abielus Anna Louisa Freymanniga. Mõisahärra surma järel soovis leskproua 1777. aastal osta krunti Rakvere linna ning raha saamiseks pantis mõisa 20 000 rubla eest Michael Heinrich Bielsky’le. Mõisa ostis tagasi Heinrich Johann von Baeri poeg Heinrich von Baer.
Pärast Karl Heinrichi surma valitses mõisat edasi tema abikaasa Ernestine (sünd paruness Kanne), kes andis mõisa rendile, üheks rentnikuks oli näiteks Alexander von Dehn. Pärast Ernestine von Baeri surma, 1830. aastal, müüdi mõis Ungern-Sternbergidele.
 |
EAA f 858, n 2, s 3518
Maanõunik ja Rakvere mõisa omanik Jakob Johann von Tiesenhausen kaebas Heinrich von Baeri kohtusse Lasilale kuuluva, kuid Rakvere maadel asuva kõrtsi sulgemise pärast. Olukord oli keeruline, sest kõrts asus ühe mõisa maadel, kuid kuulus teisele mõisale ning kohtuasja käigus arutleti pikalt selle üle, kas maaomanikul peaks olema kõrtsi tegevuses sõnaõigus ning milline see siis olema peaks.
 |
EAA f 858, n 2, s 3518
 |
EAA f 854, n 2, s 482
Baerid olid vana Riia linnakodanike suguvõsa, kes algselt pärit Westfaalist, Saksamaalt. Heinrich Baer sai Viinis 1749. aastal eeskujuliku teenistuse eest aadlitiitli ja vapi. 1786. aastal võeti perek
