Maadeplaanist vakuraamatuni
![]() ![]() |
EAA F 864, n 1, s 179. L 20p ja 21
Vakuraamatutesse märgiti üles talupoegade koormised mõisa ees. Siintoodud lehel on kirjas mitu päeva pidid kahe küla taluperemehed mõisas tööl käima ja milliseid andameid tooma.
![]() |
EAA F 864, n 1, s 179. L 18p
1805. aastal sai Illuka mõisa sulane palka 4 vakka rukist, 4 vakka otra ja vajalikud rõivad. Mõisa teenijatüdrukud said 2 vakka rukist ja 2 vakka otra ning samuti vajaminevad rõivad.
20. sajandi alguses oli mõisasulase aastapalk 150 rubla ja mõisatüdruku palk 115 rubla. Võrdlusena võib tuua, et hea piimalehma turuhind samal ajal oli 75-85 rubla ja tööhobuse hind 115-125 rubla.
![]() |
EAA F 2486, n 2, s 4533
Plaan ja tekst võiks olla keskel ja ümber mitmesugused osad sellest aruandest (visuaalselt erinevad), millest ma teksti kokku panin, sest need andmed pärinevad 5-6-lt eri lehelt.
Mõisa majandusliku olukorra üle arvet pidavate mõisnike ja riiklike ametimeeste sulest on säilinud mitmesuguseid dokumente, millest saame teada, et Illuka mõisas oli 20. sajandil lisaks peahoonele palju kõrvalhooneid: tall, karjalaut, sulaste maja, meierei, ait, veidi eemal olid sepikoda, mitu küüni, kuivati, rehi. Hoolitsetud oli ka mõisapark.
Kirja on pandud kõik majandushooned koos andmetega ehitusmaterjali, katuse ja üldise korrasoleku kohta. Kõik hoon