Buhrmeistrid

Perekond Buhrmeistrid Puurmanis

Puurmani mõisa aladel asus keskajal Kursi ordulinnus. Kursi linnuse täpne asukoht pole teada, nagu pole teada ka selle väljanägemine ja isegi mitte põrandaplaan. Mõisa fondis on säilinud mitmeid haruldasi dokumente 17. sajandist. Osaliselt nende dokumentide põhjal on 1821. aastal valminud käsikirjaline Manteuffelite perekonnaajalugu, milles räägitakse erinevate perekonna valduses olevate mõisate, sealhulgas ka Puurmani ajaloost.

Puurmani mõisa ajalugu alustatakse Buhrmeistrite suguvõsast, kellele Rootsi kuninganna Kristiina kinkis mõisa 1645. aastal. 8. novembril 1651 Rootsis aadliseisusesse tõstetud suguvõsa esindajad olid tol hetkel vennad Jürgen ja Christopher Buhrmeister. Liivimaa Rüütelkonna matriklisse võeti perekond 1797. aastal.

Christopher von Buhrmeister oli Rootsi sõjaväelane. Manteuffelite perekonna kroonika sõnul teenis ta oma kuningaid truult 58 aastat ja kaotas sõjas kaks poega ning võitluses Kopenhaageni all ka oma väimehe, Heinrich Johann von Güntersbergi. 1660. aastal sai temast maanõunik ning ta suri kindralmajori ja Pärnu komandandina oma 84. eluaastal. Christopher von Buhrmeister maeti Tartu Jaani kirikusse.

Christopher von Buhrmeistri pärandi jagamise leping 1667. aastast
EAA F 1396, n 1, s 405. L 14

Vana Buhrmeister korraldas oma päranduse jagamise keerulise skeemi järgi. Nimelt tõid vennad Güntersbergid (tema kahe tütre abikaasad) perekonna omandisse isalt päritud Uderna mõisa. Et Buhrmeister kaotas oma pojad ja ühe väimehe, siis soovis ta kogu oma omandi lapselapsele (kui meessoost pärijale) edasi anda. Pärandi jagamise kohta on säilinud lepingu koopia Christopher Buhrmeistri ja Christopher Güntersbergi vahel. Puurmani mõis pidi minema Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhardile. Kuna Puurmani läheks seega ühe venna järglaste omandusse, jäi Uderna mõis Christopher von Güntersbergile. Manteuffelite perekonnakroonika järgi pidi Christopher oma venna kolmele tütrele Margaretha von Essenile, Sophia Helena von Billsteinile, ja Dorothea Maria von Schmidtile kompensatsiooniks 500 riigitaalrit maksma. Antud dokumendi järgi pidi ta aga maksma 1667, 1668. ja 1669. aastal 500 riigitaalrit kapten Billsteinile, kes võis olla ka kõigi kolme õe eestkostja.

Buhrmeistrite vapp EAA F 1862, n 1, s 386