Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Õppetööks UUS!
Iseseisvaks uurimiseks
Kes on Johannes Luiga?
Millest jutustab Käsu Hans?
Liivimaa talurahvaseadus
Kirjand "Minu suvi"
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Allikad > Iseseisvaks uurimiseks > Liivimaa talurahvaseadus

Liivimaa talurahvaseadus

Millest kirjutati talurahvaseadustes

1816. ja 1819. aasta talurahvaseadustega vabastati eesti talurahvas pärisorjusest. Tutvustame 7. jaanuaril 1820. aastal Riias avaldatud Liivimaa talurahvaseadust, mis on säilinud EELK Nõo koguduse materjalide hulgas.

 

Leidke vastused järgmistele küsimustele:

Kes lastakse vabaks?

Miks kõiki talupoegi korraga vabaks ei lasta?

Mis saab talupoegade koormistest pärast vabanemist?

Millised muudatused viiakse ellu kogukondades?

Kuidas antakse inimestele perekonnanimed?

Millised muudatused toimuvad seoses maa omandamise ja nekrutiks võtmisega?

Millised kohustused on kogukonna kohtul? Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a moodustasid vabad talupojad ühe või mitme mõisa piirkonnas kogukonna ja valisid eneste hulgast eestseisjad.

Mida uut saite teada vallakoolide kohta - kui vanalt kooli mindi ning mida õpiti?

Kui suure piirkonna peale loodi üks kihelkonnakool? Milliseid aineid õpiti kihelkonnakoolis?

Mis on kogukonnakohtu ülesanded?

 

Liivimaal tuli talurahva vabastamine lõpule viia 1826. aastaks. 1823. aasta jüripäeval pidi vabaks saama esimene pool peremeestest, aasta hiljem teine pool. Ka sulased ja mõisateenijad tuli vabastada kahes võrdses osas – 1825. ja 1826. a jüripäeval. Nende nimed, keda mõisnik kavatseb priiks lasta, pidi teatavaks tegema juba eelmise aasta mihklipäeval (29. septembril).