Lugedes Käsu Hansu
     |
Esimese eesti rahvusest luuletajana on ajalukku läinud Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans. Käsu Hans sai kuulsaks Põhjasõja aegse Tartu hävitamise (1704-1708) ainelise kaebelaulu autorina.
Riputame siia lehele lugemiseks kaebelaulu kõige vanema ja tuntuma koopia, mis on pärit EELK Tartu Jaani koguduse kirikuraamatust. Selle on kirja pannud saksa koguduse õpetaja Johann Heinrich Grotjan 1714. aastal.
Säiliku arhiiviviide on EAA fond 1253, nimistu 3, säilik 1.
Toome siinkohal ära kaebelaulu esimese salmi:
Oh! ma waene Tardo Liin:
Mes sündi nüüd siin minnoga
Perratu ma olle siin:
Kes woib mo päle Kaeda?
Mo Pat mulle teggi sedda,
Et mul johtu ni suur Hedda,
Sedde pea nüüd tundma siin,
Oh! ma waene Tardo Liin.
Temaatiliselt jaguneb „itkulaul“ kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa venelaste tulekust, Tartu vallutamisest 1704. aastal ja sellele järgnevast rõhumisajast. See tipneb 20. salmis mainitud raehärrade poomisega. Kolmas sisuline osa, alates 21. salmist, kõneleb kodanikkonna küüditamisest, linna hävitamisest ja selle varemete väljanägemisest
