Pärast 1919. aastat
1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis otsustas lõplikult mõisate saatuse. Seadus võõrandas riigi maatagavara loomise eesmärgil Eesti Vabariigi piires asunud mõisad ja mõisamaad koos nende päraldistega. Maaseadus ei puudutanud neid valdusi, mis olid linnade, maakondade, valdade, heategevate ja teadusasutuste valduses. Samuti olid sellest vabastatud poolmõisad, seda juhul, kui nende omanik ei olnud samaaegselt rüütlimõisa valdaja. Võõrandamisele kuulus ühtlasi mõisaomanike põllumajanduslik elus ja eluta inventar. Ära võeti mõisate tööstusettevõtted (viinavabrikud, veskid, saeveskid, meiereid jt). Kokku võõrandati 1703 kinnisvara, mille hulka kuulus 874 mõisa. Riigi kätte koondus nüüd maatagavara, mille suurus oli üle 2,3 miljoni hektari. 1919. aasta maareformi on hinnatud üheks radikaalsemaks, sest mõisaomanikele ei jäänud peaaegu midagi. See oli osalt tingitud sellest, et mõisnikud ei kuulunud põhirahvuse hulka. Lisaks olid eestlased kogenud nendepoolset sotsiaalset ja rahvuslikku rõhumist. Maaseadus ei olnud samas suunatud seisuste vastu, vaid puudutas eelkõige suurmaavaldust. Seepärast tabas võõrandamine ka umbes 70 eestlasest mõisnikku.
|
ERA, f. 63, n. 22, s. 970. Katastriameti juhataja teade Riigimaade ja metsade valitsuse üldbüroole. (Maidla rüütlimõisa suurus 1919. aasta võõrandamise ajal).Dokumendist nähtub, et 1919. aastal koosnes Maidla mõisa- ja talumaast. 18. sajandil oli mõis koosnenud mõisa- ja talumaast. Viimane oli küll mõisa osa, kuid selle moodustasid talud, mida majandati mõisast iseseisvalt. 19. sajandil vastu võetud talurahvaseadused muutsid seda korraldust. Nimelt eraldati talumaast osa, mida Eestimaal tunti kuuendikumaa nime all; see liideti mõisamaaga. See oli mõeldud mõisatöölistele ja teenijatele. Igal mõisal samas kuuendikumaad ei olnud. Seega võisid mõisad Eestimaal 19. sajandil ja 20. saj algul koosneda mõisa-, kuuendiku- ja talumaast. Maidlal kuuendikumaad ei olnud. Samas oli tegemist suure maavaldusega, kuna mõisamaad oli Maidlal (Aidu ja Rääsa liideti 20. sajandi algul Maidlaga) üle 8100 tiinu ehk peaaegu 8900 hektarit. Sellega liigitus mõis ülisuurte mõisade hulka ja oli Alutagusel üks suurimaid. Võõrandamise ajaks oli talumaa pea täielikult ära müüdud, kuna mõisa alla kuulus siis veel vaid 75 tiinu. Veel 1899. aastal oli talumaa suurus olnud üle 2600 tiinu.
![]() |