19. sajandi II pool kuni 1914
 |
Oskar von Löwis of Menar (1813–1888) abiellus 1850. aastal Anton Otto von Wrangelli tütre Marie Karoline von Wrangelliga. Nii siirdus Maidla abielusidemete kaudu Löwis of Menaritele, ehkki ametlikult olid selle omanikeks endiselt Wrangellid. Oskar oli pärit Saka mõisast, mille oli omandanud tema isa Peter Fromhold von Löwis of Menar. Oskar sai Saka pärusomanikuks 1843. aastal. Ta õppis Tartu ülikooli õigusteadust ja oli hiljem tegev mitmes rüütelkonna ametis. 1838–1841 oli ta Eestimaa rüütelkonna sekretär, seejärel kahel korral kihelkonnakohtunik. 1855–1858 oli kreisisaadik. Seejärel valiti ta Eestimaa maanõunikuks, selles ametis oli ta vaheajaga surmani. Ühtlasi kureeris ta Tallinna Rüütli- ja Toomkooli.
 |
Löwis of Menarite vapp on aegade jooksul teinud läbi suure arengu. Vapil on kujutatud kolme puulehte. Neid on peetud loorberiks, kuigi on ka teistsuguseid arvamusi. Heraldikas on loorberit peetud võidu sümboliks. Vana-Roomas valmistati triumfipärg just loorberipuu lehtedest. Loorberilehtede kujutamine vapil on kooskõlas Löwiste perekonnanime tähendusega; nimi Löwis ehk saksapäraselt Ludwig on tulenenud silbist hlud, mis tähendab kuulsust, ja häälikust wig, mis viitab võitlusele. Manor on tulnud keldi sõnadest maen, mis tähendab kivi, ja mavr, mille tähenduseks on suur, jseega tähendab see suurt kividega piiratud maad.
 |
Löwis of Menarid on pärit Šotimaalt. 1434. aastal on kirjalikes allikates esmakords
