Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Maidla varasem ajalugu ja Maydellid
Tuved, Bremenid, Schulmannid ja Brackelid
Maidla Karl von Wrangelli, Georg Johann von Wrangelli ja Georg Ludwig von Wrangelli ajal
Maidla ja Wrangellid 19. sajandil
Maidla Löwis of Menarite ajal
Maidla pärast võõrandamist
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Maidla mõis > Maidla Karl von Wrangelli, Georg Johann von Wrangelli ja Georg Ludwig von Wrangelli ajal

Maidla Karl von Wrangelli, Georg Johann von Wrangelli ja Georg Ludwig von Wrangelli ajal

Mõisa ajaloost 18. sajandil

 
EAA, f. 854, n. 2, s. 2321, l. 224, 226. 1689. aasta pärandijagamiskokkulepe Karl von Wrangelli ja Heinrich Otto Brackeli vahel (Koopia).

Sugulased Karl von Wrangell (1643–1719) ja Heinrich Otto von Brackel jagasid 1689. aastal omavahel ära pärandvara. Brackeli omandusse läksid Väike-Aidu mõis, Suure-Aidu küla ja Peipsi-äärne rannaküla Kauksi. Kokkuleppe järgi omandas Maidla mõisa, Savala küla koos veskiga, Uniküla küla koos veskiga, Kullioja küla, Sallasi maa ja Lippowöhma põlismetsa Karl von Wrangell. Viimane oli kuulunud pärijate ringi juba varemgi, kuid nüüd läks Maidla täielikult Wrangellide omandusse ja nad majandasid seda ligi kakssada aastat.

Virumaa Sauste mõisnike liinist pärit Karl von Wrangell teenis, nagu tollastele aadlimeestele kohane, Rootsi sõjaväes, kus tõusis kapteniks, edaspidi oli aga tegev peamiselt rüütelkonna ametites. 1692. aastal oli ta adrakohtunik, valiti samal aastal meeskohtunikuks ja tõusis 1689. aastal Eestimaa maanõunikuks. Karl von Wrangell suri oma Tõdva-Kõnnu (Köndes) mõisas ja on maetud Tallinnasse.

EAA, f. 854, n. 1, s. 908, l. 2. Wrangellide vapp.

Wrangellide vapp on läbi teinud suured muutused. Kui varajastel vappidel kujutati hammaspalki, siis hiljem hakati kasutama hõljuvat tellist meenutavat kujutist. On avaldatud arvamust, et see tulenes suguvõsa nime algustähest „w“. Lõpuks kujunes vapil välja kahe laskeavaga müür. Nii nagu Maydellide ja Tuvede puhul on osutatud nende võimalikule kohalikule päritolule, on ka Wrangellide esiisa peetud eestlaseks.

EAA, f. 854, n. 3, s. 394,