Maidla 16.-17. sajandil
1499. aastal Maydellide käest ostnud Otto Tuve (u 1440–pärast 1499) pärines Maidla vahetus naabruses asunud Püssi mõisast, mille ta oli pärinud oma isalt. Peale selle kuulus talle piirkonnas Kõrkküla mõis, mille ta ostis 1472. aastal. 1485. aastal soetas ta veel Savala mõisa, mille liitis seejärel Maidlaga. Edaspidi jäigi see külana Maidlaga seotuks. 1492. aastal omandas Tuve naabermõisa Hirmuse. Seega oli Otto Tuve piirkonna üks olulisemaid mõisnikke. 1477. aastal oli ta ametis Virumaa meeskohtunikuna. Maidla mõisa pärandas ta oma pojale Claus Tuvele (u 1475 – enne 1523), kelle surma järel läks mõis tema kahe poja – Johann Tuve (u 1495 – enne 1550) ja Claus Tuve (u 1501 – enne 1548) – ühisomandusse. Vanem vend, Eestimaa rüütelkonna maanõunik Johann Tuve oli ostnud Aidu mõisa, mille ta siis Maidlaga ühendas. 1523. aastal sõlmitud kokkuleppega sai temast Maidla mõisa ainuomanik. 1529. aastal müüs ta selle oma õemehele Odert Bremenile.  |
Tuvede perekonna vapil on kujutatud kändu. Perekonnanime saamislool on mitu versioonu. On arvatud, et nimi Tuve tuleneb slaavi päritolu sõnast dub, mille tähenduseks on tamm. Tegelikult kujutatakse vapil aga hoopis pärna. Teistel andmetel on nime aluseks vanast saksa keelest tulnud sõna dubba, mis tähendas raiumist; sellele viitab siis vapil kujutatud känd. Nagu Maydellide puhul, on Paul Johansen Tuvedeski kahtlustanud eesti päritolu. Tema arvates tulenes nende nimi eestikeelsest sõnast tüvi, mida sümboliseerib känd. Kuna Tuvesid peetakse Taani päritolu perekonnaks, on olemas veel neljaski versioon. Selle järgi on nimi tulnud patronüümist Tuvesson, Tuvi ja Tuve on aga vanad Skandinaavia ja eriti Taani juurtega nimed.
 |
EAA, f. 854, n. 2, s. 400 Odert Bremeni pitser. 24. juuni 1532.
Odert Bremen (surn 1552) tunnistab, et ta loovutas Nabala mõisa Tallinna Mihkli kloostrile. Ürikus on Bremeni pitser. Sellel on kujutatud Bremenite perekonna vappi, mille elemendid on kolm võtit palgil. Bremeni linna vapil on samuti kujutatud võtit. Kuna perekond saabus Liivimaale just Bremenist, siis võtsid nad oma vapil kasutusele selle linna sümbolid. Pärast Oderti surma päris mõisa poeg Johann Bremen (surn. pärast 1556). Ta langes Liivi sõja ajal 1577. aastal P&oti
