Esmamainimisest 1241 kuni 15. sajandi lõpuni
Dominus Saxo vapp  |
Maidlat (Maydalæ) on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae), mis praegu asub Taanis. Maidla küla suuruseks oli siis kümme adramaad. See oli Taanist Jüütimaalt pärit dominus Saxo Ågeseni (u 1200–1259) eravalduses. Saxo oli pärit Taanist Jüütimaalt. Eestimaal oli tema majandada läänide ja all-läänidena märkimisväärne maavaldus: kokku 263 adramaad, mis tegi temast ühe võimsama aadlimehe Eestimaal. 1252–1257 on Saxot nimetatud Taani asehaldurina Eestimaal. Tema järeltulijad elasid Taanis veel 15. sajandi alguses.
 |
Tegemist on Taani hindamisraamatu kõrval ühe vanima Maidla kohta käiva originaalürikuga. Selles Cēsises koostatud dokumendis annab Saksa ordu Liivi haru meister Konrad von Vietinghoff teada, et ta on läänistanud Henneke Maydeli pojale Hinke Maydellile ja tema pärijatele lääniõiguse alusel Maidla külas ühe adramaa ja tiigikoha, mis varem oli kuulunud Hirmuse veskile.
13. ja 14. sajandil oli Taani valduses olnud Harju- ja Virumaal kujunenud välja Valdemar-Eriku lääniõigus. Oma olemuselt oli tegemist meeslääniõigusega. See lubas vasallidel maahärralt lääni edasi pärandada ka meesliinis. Meessoost järglaste puudumisel läks valdus maahärra kätte tagasi. 1397. aastal toimunud Danzigi kongressil oli Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen sunnitud Harju-Viru rüütelkonnale tegema suuri järeleandmisi, seda privileegi kutsutakse Jungingeni armukirjaks (Jungingensche Gnade). Armukiri tugevdas oluliselt vasallkonna õigusi. Nüüd laienes lääni pärandamisõigus viienda põlveni, samuti võis mõisa edasi anda naisliinis. Praktikas tähendas see, et läänid muutusid sisuliselt pärusvaldusteks ehk alloodideks ja nende tagasi minek lääniandjale muutus vähetõenäoliseks. Armukiri lõi vasallide maavaldusele kindlama aluse, mis tingis omakorda selle, et maavaldajatel tekkis huvi maale elama asuda ja mõisaid rajada. Maidlasse rajati mõis samuti pärast Jungingeni armukirja. Privileeg kärpis ka Saksa ordu õigusi ja soodustas vasallidest koosneva Harju-Viru rüütelkonna tugevnemist.
Hinke Maydelli mainitakse ajalooallikai
