Haridusest, koormistest ja vabadusest
 |
Laupa mõisas oli kaks külakooli, ühes käidi usinalt, teises mitte. Mõlemad koolmeistrid olid nooruses mõisas kokad, vanaduspõlveks oli mõis andnud neile eluaseme ja tükikese maad enda äraelatamiseks. Lisaks sellele said nad iga koolilapse vanematelt 1 külimitu (=14,12 l) vilja.
18. sajandi lõpul koolivõrk kängus. Külakoole ei soosinud ka asjaolu, et kooliskäimist nõuti vaid nendelt lastelt, kelle vanemad polnud suutelised kodus lugemist ja katekismust õpetama. 1795. aasta aruandest selgub, et Türi kihelkonnas tegutses seitse kooli, neist üks töötas Laupal.
  |
Teoorjuse ajal hariti mõisapõlde ja tehti muid vajalikke töid mõisas talupoegade tööjõu ja inventariga. Talud pidid tegema mõisale aastaringselt korralist rakmetegu ja jüripäevast mihklipäevani jalategu, sellele lisandus abitegu heinaajal, vilja koristamisel ja sõnnikuveol. Lisaks kuulusid Laupal talude kohustuste hulka lina ropsimine, viinapõletamine, lambapügamine, mõisahoonete ehitamine ja korrastamine, korrategu jm. Vakuraamatust on näha, kui palju lisaks teotööle mõisas tuli igal talul mõisale anda aastas rukist, otra, kaeru, heina, lambaid, kanu, mune, kotte, lehmaköisi, lina, lõnga, õlgi ja põletuspuid. Tabeli viimases lahtris on kirjas talude maksukohustused (pearahamaks, magasivili ja postijaamade moonastamine).
  |