Mõisa tööd ja tegemised
   |
Fersen märgib, et tal ei ole kaera müüa (aidas 1–2 vakka (vakk=42,4 l)), vaid ta pidi ka ise sel aastal kaeraseemet hoopis ostma. Samuti soovib ta teada, palju maksab tünder (u 101 l) turska ja palub saata arve ning kui on tulnud head hollandi heeringat, palub saata 1/8 tündrit.
Reinhold Johann von Ferseni 7. septembri 1754 kiri Pärnu kaupmehele Jacob Jackele. Fersen palub Jackel saata värsket turska ja heeringat koos arvega, mille lubab maksta taliteede saabudes. Seejärel kurdab ta eelmisel sügisel temalt ostetud Lüübeki vaatide halva kvaliteedi üle, neist olevat kasutuskõlbulikud vaid 7 või 8 ja selliseid ta enam ei osta. Fersen pärib ka viina, rukki, odra, kaera ja linnaste hinna järele ja kui sügisel tuleb müüki õunu või pirne, palub saata mõlemat tündri jagu. Kirja lõpus uurib ta veel heeringa hinda ja ostuvõimalusi.
Säilinud ärikirjadest 18. sajandi keskelt ilmneb, et Pärnus asunud Jacke kaubamaja vahendusel hankis R. J. von Fersen (1713–1772, Hans Heinrichi poeg) kala, tekstiili, safranit, hirvesarvi, soola, veini, puuvilju ja suhkrut ning müüs vilja, viina ja linnaseid. Äri ajas ta ka Tallinna kaupmeestega.
 |
Eestimaa ülemmaakohus tõendab, et Hans von Fersenile (1795–1841) kuuluva mõisa üle pole käimas kohtuvaidlusi ja mõisal ei lasu muid pantkirjavõlgu kui 5250 hõbe- ja 6300 assignaatrubla Eestimaa Aadli Krediitkassa kasuks.
Mõisnikud võtsid laenu nii ulatuslikuks tarbimiseks, mõisahäärberite ehitamiseks kui ka tootlikeks kapita
