Stackelbergid
![]() |
![]() ![]() |
Paremal EAA 4187-1-22051, l. 58 Parun Alexander von Stackelbergi 9. novembri 1859 tõend pärandiosa väljamaksmise järel mõisast loobumise kohta.
Roosna-Alliku ja Öötla mõis koos inventariga oli hinnatud pärijate poolt vastavalt 30 065 hõbe- ja 143 256 assignaatrublale ning 5552 hõbe- ja 65 180 assignaatrublale. Öötla jääb kokkuleppe kohaselt Carl Otto von Stackelbergile ja Roosna-Alliku vendade Alexander ja Georg von Stackelbergi ühisomandisse õigusega see hiljem omavahelise kokkuleppe või loosi teel ära jagada.
1860. aastani oli Roosna-Alliku Georg Friedrich von Stackelbergi poegade Alexandri (1806–1894) ja Georg Wolteri (1808–1863) ühises omandis. 1860. aastast, olles maksnud vennale poole mõisa väärtusest (12 955 rubla), sai Georg Wolterist Roosna-Alliku ainuvaldaja. Peale selle kuulusid talle veel Saarnakõrve, Hõreda ja Pae (viimased kaks oli ta ostnud 1842. aastal) mõis.
Georg Wolter von Stackelberg õppis Tartu ülikoolis õigusteadust (1827), jätkas oma õpinguid Berliinis ja Hohenheimis ning seejärel oli ametis kohtutes: Järva-Jaani kihelkonnakohtu kaasistujana (1828), Harju-Järva kreisikohtu kaasistujana (1832), Ida-Järvamaa haagikohtunikuna (1834–1837), Järva-Jaani kihelkonnakohtunikuna (1841–1847) ja kreisikohtunikuna (1847–1850). 1858-1863 oli ta rüütelkonna maanõunik.
![]() |