Bogislaus Rosen

Esimene värvikas mõisaomanik

Bogislaus Roseni vapp Ajalooarhiivi raamatukogu A II 50-2 Nr. 37

EAA 957-2-143 Koopia Gustav II Adolfi läänikirjast Bugislaus Rosenile Suure- ja Väike-Lehmja küla ja Komby küla kohta 26. augusti 1630

Truu teenistuse ja eelnenud talvel Tallinna garnisonile laenatud 600 rootsi taalri eest doneerib kuningas Koporje asehaldurile, Lehmja ja Roosna-Alliku mõisnikule Suure- ja Väike-Lehmja küla, Wallepallis ühe adramaa ja samuti Paide läänist seni tema pandivalduses olnud Komby küla Roosna-Alliku mõisa juures.
Pommerist pärit kaupmees Bogislaus Rosenit (1572–1658) on esmakordselt märgitud Tallinna Mustpeade vennaskonna dokumentides. Tegemist oli väga rikka mehega, kes andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja Ingerimaal. Tallinna garnisonile laenatud 600 taalri eest soovis Rosen ise saada Lehmja mõisast kaks küla ja Wallepalli. 1617. aastal tõstis kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusesse. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka B. von Roseni vapil on kujutatud valge roos.

EAA 957-2-159, l. 1 Koopia kuninganna Kristiina 29. juuli 1645 kinnituskirjast Bugislaus Roseni õigustele Jõelähtme mõisa, küla ja veski, Kaaruka ja Valaste küla ning veel mõnede maatükkide suhtes.

Kuninganna Kristiina kinnitab Bogislaus Roseni õigust talle Gustav II Adolfi poolt 6. aprillil 1620 Norrköpingi riigipäeva otsuse alusel läänistatud (s.o meeslääni vormis) Jõelähtme mõisa, küla ja veski, Kaaruka ja Valaste küla suhtes. 1640. aastal oli Rosen taotlenud maid juurde Oeti ja Jõelähtme külast, lubades selle eest kroonule vilja. Kõik need valdused läksid nüüd B. Roseni kätte Harju-Viru õiguse alusel.
Roosna-Alliku