Suuliste teadete põhjal olid kooli rajamise algatajateks kaks talumeest - Hindrek Israel ja Hans Laaban. Mõisahärra lubas anda kogu puumaterjali ja maa, kuid ülejäänud kulutused pidi suhteliselt vaene vald ise kandma. See oli vallakoolide puhul tol ajal tavaks. Koolimaja valmis 1871. aastal. Esimesed koolijuhatajad olid Hans Tennijas, Juhan Tasmut ja Karl Karell.
Huvipakkuv on kooli muuseumis säilinud lastevanemate hoolekogu protokolliraamat ajavahemikust 1884-1920. Sealt leiab mitmesuguseid märkmeid koolielu kohta 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Kool jagunes alg- ja vahekooliks. Vahekooliks nimetati perioodi, mil õpilane oli oma kohustuslikud aastad koolis ära käinud, kuid tuli enne leeri mõnel korral veel õpitut kordama.
Kooli võeti lapsi vastu katsetega. Kooli seadustes (dokument 4) oli kirjas, et iga 8-aastane laps peab käima õpetaja juures ette näitamas, mida ta kodus on õppinud. Kontrolliti lugemisoskust, katekismuse ja piiblilugude tundmist. 10-aastased lapsed pidid hakkama käima vallakoolis. Kes ei olnud oma teadmistes 10. eluaastaks nõutaval tasemel, jäeti veel üheks talveks koju. Vahel anti ka kooliaasta algul kaks nädalat aega, et teadmisi parandada ja kuulati laps siis uuesti üle. Kui seis ei olnud paranenud, sai kooli tulla alles järgmisest sügisest. Koolis käidi kolm talve või seni, kuni kõik hästi õpitud oli.
Laste puudumist koolist kontrolliti ja põhjuseta puudumist trahviti, kui puudutud päevade õppetükid polnud järele tehtud. Samuti trahviti õpilast ebasobiva käitumise nagu kõrtsis käimine jms eest. Kooli kontrollis mitu korda aastas kooli vöörmünder (hiljem kooli vanem), kes vaatas puudumisi, küsis laste õppeedukuse järele ning manitses lapsi hästi õppima ja viisakalt käituma. Vahel kontrolliti ka laste tervislikku seisundit, eriti nakkushaiguste märke (sügelised, rõuged). Harvem käis kooli “katsumas” Hageri pastor, kes oma lühikese märkuse protokolliraamatusse jättis või koolide inspektor, kelle tähelepanekud on venekeelsed. Näiteks 19. jaanuaril 1899 palus inspektor rohkem tähelepanu pöörata vene keele, aritmeetika ja kirjatehnika õpetamisele. Aeg-ajalt käis koos kooli kohus arutamaks õpilaste puudumise- ja käitumise küsimusi. Sõnakuulmatute laste vanemaid ähvardati kooli kutsuda (näiteks 15.01.1898).
![]() |
Vene keele vihik Vihiku lehtedelt on näha kui täpselt ja kaunilt pidi koolilaps oskama sule ja tindiga vene keele tähti maalida. |