Mõisa vanem ajalugu

1688. aasta katastrist võõrandamiseni

EAA 1-2-C-IV-152 1688. aasta katastrikaardi mõisakeskusega fragment.

Kaardil on kujutatud mõisasüda, talukohad, mõisa abihooned – rehed ja väike veski, kangru ja sepa majapidamised, mõisa külviväljad, teede- ja vetevõrk jm.
Katastrikaardid valmisid Rootsi valitsuse poolt riigitulude suurendamise eesmärgil läbi viidud mõisate reduktsiooni ja sellega kaasnenud ulatuslike maamõõtmiste käigus.

1680. aastate lõpul reduktsioonikomisjoni poolt koostatud protokollis on detailselt kirjeldatud puidust härrastemaja, õllekoda koos sauna ja sepikojaga, käsiaita, talli koos vankrikuuriga, lauta karjaaiaga ning rehtesid. Mõisa juurde kuulusid ka veel tapuaed (õllehumala kasvatamiseks), karjamõis, veskid ja kõrts.

EAA 1-2-942, l. 257 Mõisa majapidamisriistade loend (u. 1688): ämbrid, piima- ja veetoobrid, labidad, kastekannud, õllepruulimisanumad ja õllevaadid.
Loendist ei leia me mõisamaade ja -aia harimiseks ja loomapidamiseks vajalikke tööriistu eeskätt seetõttu, et sel ajal tehti mõisas need tööd talurahva tööriistade ja veoloomadega.

ERA 1356-2-5301, l. 25 Mõisahäärberi põhiplaan (1923).

ERA 1356-2-5301, l. 1 Georg von Stackelbergi 22. juuni 1922 kaebus riigikohtule Põllutööministeeriumi maakorralduse peavalitsuse otsuse peale Roosna-Alliku h