Külma allika mõis
Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Enne mõisa rajamist asus siin Jõelähtme küla (Jegelecht). Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike
Rosenite järgi. 17. sajandi lõpul Roosna-Alliku mõis redutseeriti (riigistati), kuid jäi senisele omanikule rendile ning 18. sajandi alguses anti see Rosenitele tagasi. 1725. aastal läks mõis abiellumise läbi Rosenite käest
Stackelbergidele, kelle valdusse jäi see järgnevaks ligemale 200 aastaks. Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis Otto Friedrich von Stackelbergi ajal 1786. aastal. Mõis võõrandati 1919. aastal Georg von Stackelbergi käest ja 1924. aastal alustas mõisahoones tööd kool. Maareformiga jagamata jäänud osa mõisamaadest (37,5 ha) ning mõisahoone esimese korruse võlvitud ruume kasutasid endised omanikud ka Eesti Vabariigi päevil (1939. aastani).