Mõisast kooliks
 |
EAA f 1187, n 2, s 92. L 168p
Küla- ja mõisakoolide võrgu loomine algas 18. sajandi teisel poolel. Seda ergutas 1765. aastal välja antud niinimetatud Browne’i patent, mille järgi pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kooli. Ligi 20 aastat hiljem, 1787. aasta aruandes Eestimaa Evangeelse Luteri Kiriku provintsiaalkonsistooriumile, loetletakse üles olemasolevad talurahvakoolid, mille hulgas on ka Lasila kool. Seda võib pidada Lasila kooli esmamainimiseks.
***
 |
EAA f 1187, n 2, s 514:10. L 61-62
1844. aasta aruandes kirjutab Constantin Winnler, et Lasila mõisa alla kuuluvasse Kagerla külasse on mõisavalitsuse kulu ja kirjadega ehitatud uus ruumikas koolimaja. Esimeseks koolmeistriks kutsus mõisnik Gustav Schönbergi.
1852. aasta aruandes antakse EELK konsistooriumile teada, et Lasilas asub puidust koolimaja Lasila ja Mädapea küla laste jaoks, koolmeister oli Johann Manno (vt dokument 4). Koolis oli sel aastal 30 õpilast, kellest 12 olid poisid ja 18 tüdrukud. Johann Mannot ei peetud väga heaks koolmeistriks ning ta soovitati välja vahetada.
 |
EAA f 1187, n 2, s 522:10. L 30
1904. aastal ehitatakse uus suurem ja kaasaegsem koolimaja. Koolihoone projekteeris Mihkel Kamerant (seesama talumees, kellest oli juttu eelmisel stendil). 1922. aastal koliti Lasila mõisasse, kus kool ka praegu asub.
  |