Usutegevusest ja Illuka kabelist
Mõisnikul oli kohalikus usuelus täita mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks võis ta tegeleda kiriku majandusküsimustega, olla kirikueestseisja, mõjutada kirikuõpetaja valikut. Illuka mõisa omanik Dieckhoff sattus aga 19. sajandi lõpus konflikti kohaliku õigeusu kirikuga.  |
EAA F 1226, n 1, s 212. L 1
Gerhard Lode kirjutas 23. jaanuaril 1655. aastal Tallinna piiskopile soovituse üliõpilase Sveno Laurentii Colanderi Pühajõe kabeli pastori kohale asumiseks. Collander oli pärit Rootsist Smålandist. Pärast Växjö gümnaasiumi lõpetamist tuli ta Liivimaale ja immatrikuleeriti 1645. aastal Tartu ülikooli. Esimesena soovitas teda vaimuliku ametisse ülikooli professor Heinrich Hein. Enne Pühajärvele koha saamist viibis ta Tallinnas, kus võiski Lode tähelepanu pälvida. Pühajärvel teenis ta aga vaid aasta.
  |
EAA F 1225, n 1, s 18. L 92 ja 93
Kirikueestseisjad, Illuka mõisa omanik Rehbinder ja Mäetaguse mõisa omanik Eugène Rosen, kinnitavad, et köstrile makstakse välja täpselt see summa, mis juba alates 1750. aastast on kokkulepitud. Kirjale on lisatud ka tabel, kus on kirjas, mida iga konkreetne mõis annab.
   |