Sargvere mõis loodi 1722. aastal
Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) rajati 1722. aastal Esna mõisa (saksa keeles Orrisaar) maadest, mis kuulusid 17. sajandil Essenite suguvõsale. Sargvere küla on mainitud juba varem. Eraldumise ajal moodustasid Sargvere maad kolmandiku Esna mõisast. 23. juunil 1750 läbi viidud revisjoni kohaselt oli Sargvere suurus 12 3/5 adramaad. Eestimaa adramaarevisjoni protokolle lugedes tuleb meeles pidada, et adramaa ei näita maa suurust, vaid on arvestatud tööjõuliste inimeste arvu järgi.   |
EAA F 2069, n 1, s 110.
***
Alexander von Essen oli sõjaväelane, kes Rootsi kuningas Gustav II Adolfilt sai kingituseks Esna mõisa, kuhu ta elama asus. Oma elu jooksul oli Alexander von Essen teeninud nii Poola kui ka Rootsi kuninga teenistuses ning sõjategevuse käigus olnud Hollandis, Veneetsias ja Liivimaal. Alexandril oli neli poega: Jürgen (1629-1655), Gustav Johann (1637-1703), Otto Magnus (1638-1707) ja Gotthard Wilhelm (suri 1644). Esna mõisa päris Otto Magnus von Essen, kes oli ametilt meeskohtunik ja rüütelkonna maanõunik.
Otto Magnus oli abielus kaks korda. Esimesest abielust Christina Elisabeth Clodt von Jürgensburgiga (maetud Tallinnas 1667) sündis perre 2 poega. Teise abielu sõlmis Otto Magnus 1669. aastal Hedwig Elisabeth von Tiesenhauseniga (1652-1694) ning sellest liidust sündis kolm tütart: Magdalena Elisabeth, Anna Sophia ja Christina Hedwig.
 |
Von Essenite vapp
Ajalooarhiivi Raamatukogu A II 50 Nr. 67
Tulevane Sargvere mõis läks edasi suguvõsaliinile, mis pärines Otto Magnuse noorimast tütrest Christina Hedwigist (sünd 1676). Ta abiellus Tallinnas 1698. aastal Hans Heinrich von Ferseniga, kes oli Rootsi sõjaväelane ja rüütelkonna maanõunik.
 |