Tutvustus
Vapimäng on koostatud ajalooarhiivi kogudes leiduvate Eestis lääni või mõisat omanud suguvõsade vappide põhjal. Alates vappide tekkimise ajast (12.-13. sajandil) on vapid olnud nende omanike, kas üksikisikute või suguvõsade tunnused, mis teadlikult või juhuslikult kajastasid selle omaniku pere, elu või tegevuse väljakujunenud ajaloolisi traditsioone.
Mängus kasutatud vapid on enamuses kujutatud 13.-14. sajandi gooti ja 15. sajandi renessanss kilbitüübina.
Tutvustame siinkohal mängus kasutatud vappe ja nende omanikke.
 |
EAA f. 1674 n. 2 s. 20 Perekond von Anrep Rootsi ajal jagunes suguvõsa kaheks. Pealiini esindas Liivimaa haru, kelle vapiks oli kuldne kilp musta kammiga. 1635. a aadeldati Värmlandi rügemendi ooberstleitnant Gustaf Anrep, kelle järeltulijatest kujunes Rootsi ehk Lokuta (Technal) haru. Perekonnale kuulus ka Vao mõis. Vapiks kuldsel kilbil sinine kamm. Lokuta harule kuulus ka Kärstna mõis. |
 |
EAA f. 1674 n. 2 s. 28 Perekond von Berg 1723. a sai kuninga ihukaardiväe kapten Casper Johan Bergk Rootsi aadliku tiitli. 1741. a oli ta Kandla (Kandel) mõisaomanik ja immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonda. 1745. a registreeriti Äntu mõisnik alampolkovnik Georg Otto von Berg Eestimaa ja 1747. a Liivimaa rüütelkonda. Jakob Georg von Berg oli talurahvaregulatiivi ”Iggaüks…” vastuvõtmise ja Eestimaa mõisnike krediitkassa asutamise algatajaid. |
 |
EAA f. 1674 n. 2 s. 34 Perekond von Bock Liivimaal asuva Lahmuse mõisaomaniku Wilhelm Bocki pojale anti 1689. a Rootsi aadliku tiitel ja vapp. 1747. a kanti Lahmuse mõisaomanik Liivimaa rüütelkonda. Heinrich von Bock immatrikulee  |
