Esimesed Nolckenid Moostes

Mooste Nolckenite läks käsutusse 1815. aastal

1815. aastal päris Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana-Kastre mõisad krahv Münnichi tütar Maria (ka Marie) Ernestina von Nolcken (06.08.1768 Riia-07.02.1845 Kaagvere). Abielust kreisikohtu assessori, maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga (11.05.1767 Harraskog, Rootsi-15.09.1821 Kaagvere) oli parunessil neli last. Rootsi õuetallmeistri poeg Axel von Nolcken pärines nimekast Rootsis elutsevast Nolckenite suguvõsast, millele oli 1747. aastal omistatud vabahärra seisus. Abielludes krahvinna Münnichiga sai Nolckenist 1788. aastal Venemaa alam ning 1797. aastal kanti ta Liivimaa aadlimatriklisse.

Nolckenite vanimast pojast, kreisisaadik parun Georg Johann Friedrich von Nolckenist (04.09.1789 Luunja – 05.06.1853 Mooste) kujunes Liivimaa Rüütelkonnas konservatiivide mõjuvõimas liider, kes astus 1842. aastal Peterburis rüütelkonna esindajana välja baltisaksa aadli õiguste piiramise vastu. Ehkki Georg von Nolckenile kuulus 1817. aastast küll Luunja mõis, ei saanud temast aga perekonna teiste valduste – Mooste ja Kaagvere – seaduslikku omanikku.
Abielust krahvinna Catharina Louisa Münnichiga (06.10.1790-04.11.1847) sündis perre 10 last.

Fragment Mooste mõisa 1816. aasta vakuraamatust. EAA. F 567, n 1, s 254. L 2p   1816. aasta Mooste mõisa vakuraamatus seisab, et krahv Münnichi pärijatele kuuluva mõisa hingekirjas on 1811. aasta hingeloenduse andmeil 272 meeshinge ning maade suuruseks 12 3/8 adramaad. Talumaade väärtuseks on maamõõtmisel hinnatud 940 taalrit. Mõisa suvi–ja taliviljapõldude kogusuuruseks on 470 vakamaad. Põllumaad on keskpärased, heinamaad kohati head ja saagirikkad, karjamaad head ja ulatuslikud. Ehitusmetsa on mõisal piisavalt, küttepuid aga lausa ülekülluses. Mõisale kuuluvad kalapüügikohad neljal järvel, kaks kivist vesiveskit ning kolm kõrtsi, millest kaks paiknevad Tartu-Räpina maantee ääres, üks aga Jaanimõisa (Johannenshoff) karjamõisas. Mooste mõisateenistujate pere moodustavad karjatalitaja Jacob oma perega, tallipoiss Andres, karjamõisa karjatalitaja Paap abikaasaga ning metsavahid Thomas ja Peter perekondadega.

Paruness von Nolckeni päranditombul lasuvate võlgade nimistu. EAA. F 1442, n 1, s 10. L 1   Lisaks maavaldustele pärisid 1845. aasta veebruaris Kaagveres surnud paruness Maria von Nolckeni lapsed oma emalt ka kopsakad võlad, mille kogusuuruseks arvestasid nad 21. augustil 1845. aasta koostatud nimekirjas 69 420 hõberubla ning 180 vakka rukkist. Võlasummade protsentide tasumine jagati kahte ossa: 52000 hõberubla protsendid tuli tasuda Mooste mõisa sissetulekutest, ülejäänud võlamaksed aga Kaagvere mõisakassast. Seisusekaaslastest v&oti