Vanimast perioodist
Kirjalikes allikates mainitakse Moisekatzi esmakorselt Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille Poola kuningas Stefan Bathory läänistas 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see tema pojale Caspar Sturzile.
1625. aastal läänistas kuningas Gustav Adolf Moisekatzi ja Kaugositzi (hilisem Kauksi) mõisad ooberst Joachim Nicolaus von Güntersbergile, kellele need kuulusid veel 1639. aastal.
Varsti pärandas ta mõisad oma pojale ooberstleitnant Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel 1653. aastal läksid need avatud läänina riigile tagasi.
1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal.
17. sajandi lõpul läks Mooste reduktsiooniga tagasi riigi omandusse.
 |
Perekond von Numersi vapp. EAA. F 3253, n 1, s 12. L 1.
Numersite vapikilbil kujutatakse sinisel väljal näkki (teisel variandil loomulikku värvi habemeta meest punase sabaga), kes hoiab käes oksa kolme punase roosiga. Vapi kiivril on sinine-hõbedane-punane põiming, millel sinise ja punase kotkatiiva vahel oks kolme punase roosiga, mantel on punane-hõbedane ja sinine-hõbedane. |
 |
Lorenz von Numersi pojapoja Peter Levin von Numersi järglaste sugupuu. EAA. F 3253, n 1, s 12. L 2 Numersite suguvõsa esiisaks oli Lüübeki kaupmees Jacob Numers. Tema pojad Levin (surnud arvatavasti 1690.a) ja Lorenz (suri 1676) olid Narva kaupmehed ja raehärrad, kellest viimane sai ka aadlitiitli. Lorenz von Numers oli abielus maanõunik Hans von Focki tütre Margarethega, kellega tal sündis 7 last. Paljud nende järeltulijatest kujunesid silmapaistvad sõjaväelased ja kõrged riigiametnikud. |
 |