Uexküllid, Wachtmeisterid, Baranoffid, Rautenfeldid
 |
Pärast Magdalene Uexkülli päris Pikavere mõisa tema poeg Hans Jürgen von Uexküll (1636 – pärast 1713). 1685. aastal ehk vahetult pärast oma ema surma tekkis tal pärandi pärast oma vanema venna Berend Johanniga tüli, mis siiski lahenes. Uus mõisnik põlvnes nimeka ja mõjuvõimsa Uexküllide perekonna Vigala harust. Tal oli valdusi üle kogu Eesti ala: Harjumaal Pikavere, Läänemaal Vigala ja Tartumaa lõunatipus Mõniste. Peale selle kuulus talle Tallinnas Toompeal maja, mis küll 1684. aastal maha põles. Nagu see oli tollal aadlikele kohane, teenis ta Rootsi kuningat sõjaväeteenistuses. Tema karjäär tipnes oobersti aukraadiga. Samuti oli ta tegev rüütelkonnas: oli meeskohtunik Läänemaal ja 1691. aastal valiti Eestimaa maanõunikuks. 1697–1698 lähetati ta rüütelkonna saadikuna Stockholmi kuningas Karl XII juurde. Kuna Uexküllide perekonna peamine valdus oli Vigala, mis perekonnatraditsiooni kohasel kuulus neile juba 13. sajandil, siis võib arvata, et Pikaverega Hans Jürgenil suurt kokkupuudet ei olnud. Nagu nähtub adramaarevisjonist, kuulus mõis 1696. aastal aadlimõisate alla. See tähendab, et reduktsioonist jäi see puutumata.
EAA 1-2-C-III-48. Pikavere mõisa kaart (1693).
 |
Uexküllide vapil on kujutatud kroonitud lõvi. Kuna perekonna valduses oli Koknese, siis on arvatud, et see sümboliseeris Uexküllide pretensiooni Smolenski vürstitroonile. Kuna aga Koknese allus hoopis Polotskile, võib selles hüpoteesis kahelda. Tõenäolisem on aga teooria, et leopardne lõvi viitab Baieri ja Saksi hertsogile Heinrich Lõvile, kelle alluvuses Uexküllid kunagi olid.
Uexküllide suguvõsa põliskodu oli Saksamaa, kus nad kandsid perekonnanime Bardewisch. Nimi Uexküll tuleneb Üksküla küla ja linnuse järgi.
 |