Esmamainimisest kuni 1678. aastani
Pikavere küla on kirjalikes allikates mainitud esmakordselt 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Pikæuækæ). Pikavere kuulus siis Johannese-nimelisele mehele, keda nimetati lator piscium´iks (sõnasõnaliselt ´kalakandja´). Arvatavasti oli ta Pikavere küla järgi nime saanud Pitkevere vasallisuguvõsa esiisa. 1277. aastal on mainitud üht Pitkeveret Riia peapiiskopi vasallina; perekond oli edaspidigi seotud eelkõige Riia stiftiga. Tõenäoliselt suri suguvõsa välja juba 15. sajandil.
UB X. Nr 230.Mõisana mainitakse Pikaveret esmakordselt mõisana 1446. aastal. Mõis oli rajatud aga tunduvalt varem, kuna ürikus nimetatakse seda vanaks mõisaks (de olde hoff). 1446. aastal oli kahel aadlimehel – Hans Parenbekel ja Hans Treidenil – mõisa pärast tüli. See lahenes esialgu viimase kasuks ja edaspidi oli mõis Treidenite perekonna valduses.
EAA, f. 2069, n. 5, s. 364. Hans Treydeni pitserijäljend. EAA Raamatukogu A II 50-2 Nr. 92. Treidenite suguvõsa aadlivapp.
Pärast Hans Treidenit pidas Pikavere mõisat Heinrich Treiden ja 1493. aastal oli see Hans Treideni (suri pärast 1493) valduses. Treidenite ajal leidsid aset lõputud tülid pärilusõiguse pärast. Treidenite suguvõsa päritolu ei ole täpselt teada. Ürikuliselt mainitakse neid esmakordselt 1257. aastal. Oma perekonnanime said nad Toreida (Turaida) linnuse järgi, mille pealikeks nad 13. sajandil olid. Suguvõsa omas maavaldusi nii Eesti-, Liivi-, Saare- kui Kuramaal. Kui Eestimaal kustus perekond juba 17. sajandil, siis Saaremaal elasid nad veel 19. sajandilgi. Treidenite vapil on kujutatud kaht ristatud liiliat.
