Fersenid ja Olustvere
![]() |
![]() |
Pärast Põhjasõda läbi viidud restitutsiooniga kindlustasid Schlippenbachid oma õigusi Olustvere mõisale. Vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach (1695–1737) pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederikale (1725–1779), kes abiellus 1742. aastal Pahkla pärushärra ja hilisema (1759. aastast) Liivimaa maanõuniku Carl Gustav von Ferseniga (1707–1790). Fersenite omanduses püsis Olustvere kuni selle võõrandamiseni 1919. aasta maaseaduse alusel.
![]() ![]() |
Rmt-st: Friedrich von Versen. Geschichte des Geschlechts v. Versen und v. Fersen. Bd. 2. Stettin, 1909.
EAA, f. 1674, n. 2, s. 74, l. 31p Hans Heinrich von Ferseni elulugu
Ka Olustvere Fersenite tegevusväli ei piirdunud üksnes mõisa või provintsi raamidega. 1791. aastal läks mõis pärimislepinguga C. G. von Ferseni vanemale pojale, tulevasele Vene keisririigi krahvile Hans Heinrich von Fersenile (1743–1800).
Noor Hans Heinrich astus sõjaväkke 1760. aastal. Esimene lahing, milles ta silma paistis, toimus Kaguli all (1770). See oli tähtsaim lahing Vene-Türgi sõjas 1768–1774 ja üks suuremaid lahinguid üldse 18. sajandi teisel poolel. 1784. aastal omistati talle kindralmajori ja 1792. aastal kindralleitnandi auaste. Samal aastal sai ta sõjas poolakatega kuuli rindu. Kaks aas