Muinasasula - mõisakeskus - kool

Mõis erinevates funktsioonides

Muinasasula

Olustvere 11. sajandist pärit aare (Foto: Tallinna Ülikooli Ajalooinstituudi arheoloogiaarhiiv)

1978. aastal kaevati Olustvere mõisa endise viljapuuaia kohal uue koolihoone ehitusplatsil välja kaks aardeleidu, millest esimene sisaldas hõbemünte ja -esemeid 9.–11. sajandist ja teine ligi 7000 hõbemünti 14. sajandi keskelt.
Aardeleiud andsid tõuke väga ulatuslikeks arheoloogilisteks kaevamisteks 1978–1985; kokku kaevati läbi u 1,6 ha suurune ala, kust leiti jälgi rohkem kui 30 palkhoonest (suitsutoad, rehielamu), ühest kiviraketega kaevust, rauasulatusahjust ning kruusakattega teest. Siinne muistne asulapaik on vähemalt 1500 aastat vana. Veel 16. sajandi lõpul oli see küla (Oluster) ümbruskonna suuremaid; küla laostumine, tühjenemine ja lõpuks ka mõisastamine 17. sajandi esimestel kümnenditel oli seotud sel ajal maad tabanud ikalduste, taudide ja sõjaga.
Olustvere kaevand (1982) (Foto: Tallinna Ülikooli Ajalooinstituudi arheoloogiaarhiiv)

Mõisakeskus

Olustvere asulakoha leiud kinnitavad arvamust, et mõisaõued rajati paljudel juhtudel varasema küla kohale. 17. sajandil rajati mõisakeskusi külade kohale üle Eesti. Mõisamajapidamised asutati kas taludelt ära võetud või tühjaks jäänud põllumaadele ning mõisaõued külade ja talude asemele.
Olustvere mõis rajati arvatavasti orduaja lõpus 16. sajandi keskel; siis paiknes see aga mõisa praegusest asupaigast põhja pool asunud Vanamõisa küla kohal.

EAA, f. 308, n. 6, s. 167 Olustvere mõisa 1688. aasta katastrikaardi 1741. aasta koopia

Olustvere härrastemaja (1908)
1903. aastal valmis mõisa uus, briti Arts and Crafts Movement’i mõjustustega härrastemaja. See ei jäänud Fersenite valdusesse kauaks.