Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Mõisa kujunemine
Mõis 18. sajandil
Silmapaistvaid isikuid mõisa ajaloost
Mõis ja talu
Mõisamajandus
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Vääna mõis > Mõisa kujunemine

Mõisa kujunemine

Varasematest teadetest 21. sajandini

Varaseimad teated Vääna (saksa k Faehna) nimelise mõisakoha olemasolust pärinevad 1325. aastast.

Taani kuninga Christopher II 16. augusti 1325 läänikiri
Rmt-st: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (1930) (2 osas - kujundajal kokku kleepida)

Taani kuningas Christopher II läänistas 16. augustil 1325 vendadele Bremenitele Kinkuli (Kiaküll) külas 13 adramaad koos poole külaga, Kurkemerki külas 1 adramaa, Kaarnakülas 7 adramaad koos veskiga, Väänas (Feyena) 2 adramaad alloodina (see tähendas täielikku omandiõigust, sealhulgas mõlemas liinis pärimise ning vabalt võõrandamise õigust) ja Likes 4 adramaad.
Naisliinis pärimise teel jõudis Vääna 16. sajandil von Tiesenhausenite omandusse. Neist esimene oli Eesti alal mitut mõisat omanud Fabian von Tiesenhausen „Rikas“, kelle surma järel 1558. aastal läks mõis tema pojale Reinholdile. Pärast viimase surma päris Vääna tema tütar Elisabeth, kelle esimese abikaasa, Winrich von Delwigi (Dellwich) omandiõigust Väänale kinnitasid ka vahepeal Põhja-Eestis kanda kinnitanud Rootsi võimud 1586. aasta revisjoni ajal. Pärast abikaasa langemist sõjas 1600. aastal abiellus Elisabeth Berend Taubega. Taubede perekonnale jäi mõis pea kogu järgnevaks sajandiks ja et mõis oli nende valduses alloodina, jäi see Rootsi võimude poolt sajandi lõpul ka redutseerimata. 18. sajandi esimesel kümnendil maad laastanud ja segadust külvanud Põhjasõja järel toimunud vaidlusest mõisa kuuluvuse üle väljusid võitjana Maydellid. 1733. aastal müüs parun Otto Johann Maydell mõisa Georg Johann von Stackelbergile, kes selle omakorda edasi müüs 1753. aastal Narva kaupmehe Friedrich Crameri tütrele, tema ainsale pärijale, Heinrich Gottschalck von Dückeri abikaasale Annale. Nende tütre abielu kaudu Otto Christian von Stackelbergiga sattus Vääna taas Stackelbergide valdusse. Järgnevalt liikus mõis pärimise teel isalt pojale kuni võõrandamiseni ja selle valdused laienesid juurde ostetud Viti ja Humala mõisa arvel. Peter Ernst von Stackelbergi pärijatelt maareformi käigus võõrandatud mõisahoones tegutseb 1920. aastast kool.

EAA, f. 860, n. 1, s. 359, l. 14
Vääna elumaja kirjeldus õuemarssal Heinrich Gottschalck von Dückeri 1770. aasta pärandiloendist

Vääna m&o