Endise omanike liini tagasitulek
Bockid naasid Lahmusele 1858. aastal, kui Ludwig von Ratlefi tütar Theophane (Fanny) (1838-1926) abiellus Kaubi mõisa omaniku Heinrich Ludvig Valentin von Bockiga (1831-1911). Pärast Ludwig Rathlefi surma 1873. aastal läks mõis tema lesele Jennyle ja tütrele Fannyle. Lesk, kes elas sageli Lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu.Bockide nimele kirjutati mõis alles palju hiljem, kui Fanny ja Valentini poeg Maximilian oli saanud täisealiseks. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud. Mõis püsis Bockide käes kuni maareformini.
Maximilian Ludwig Valentin (1861-?) õppis nagu tema isagi ülikoolis õigusteadust. 1885. aastal, kui Gustav Rathlef Lahmuselt ära kolis, sai temast mõisa rentnik. 1886. aastal volitasid mõisa naissoost omanikud teda end esindama. Pärast Jenny surma 1891. aastal jäi mõis esmalt Fanny ainuomandisse. Aasta pärast lasi ta mõisa kirjutada poeg Maximiliani nimele.
 |
Mõisa omanikud volitavad Gustav von Rathlefi jätkama kavandatud ja juba alanud talude müüki, s.o allkirjastama koostatud ostu-müügi akte, samuti panema võimalikult kiiresti müüki veel müümata talud ja ajama pärijate eest asju nii ametiasutustes kui Liivimaa krediitsotsieteedi juures.
 |
Ado Lusikas nõudis talu rendilepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest mõisalt kahjutasu 1138 rubla. See oli suur summa. Hüvitist soovis ta saada nii hoonete eest (elumaja 200 rubla, laut 100 rubla jt) kui ka melioratsioonitööde eest (heinamaa puhastamine, aedade ehitus, põldude laiendamine jm). Kohtus sai õiguse aga kostja Maximilian von Bock, kes põhjendas rentniku talust väljatõstmist sellega, et sellel oli rent võlgu, uudismaad vähem üles haritud kui rendileping seda nõudis jm. Pealegi oli ta oma kaebuse esitamisega hiljaks jäänud ning 1876. ja 1883. aastal A. Lusikaga sõlmitud lepingute järgi polnud tal õigust kahjutasu nõuda ei hoonete ega melioratsioonitööde eest.
Talude päriseks müümise ja ostmis
