Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

10.6.1. Kindlustusühistud

Ajalugu

Vt ka *kindlustusaktsiaseltsid.
Kindlustusühistud kuuluvad Eesti vanimate ühistute hulka, nende eelkäijaiks on rootsiaegsed vastastikused tulekindlustusseltsid ja ühistud ning *gildide ja tsunftide juures tegutsenud vastastikuse abistamise kassad.
18. saj hakati asutama mitmesuguseid ühistulisi omaabiorganisatsioone nagu abistamis-, pensioni-, leskede-, orbude-, *matuse- jms kassad (vt sotsiaalkindlustusühistud).
Esimesed kaasaegse organisatsiooniga kindlustusühistud Eesti alal asutasid baltisaksa mõisnikud. 1832. a asutati Tartus *Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tütarseltsina
*Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts. 1851. a asutati Eestimaa Vastastikune
Tulekindlustusselts (vt *Eestimaa Vastastikune Kinnituse Selts) ja 1862. a Liivimaa Vastastikune Tulekindlustusselts (vt *Liivimaa Vastastikune Kinnituse Selts). Kindlustusseltside asutamist soodustasid 10.10.1861 ja 07.04.1864 vastu võetud seadused, millega hoonete kindlustamine tuleõnnetuste vastu muudeti kohustuslikuks nii maal kui ka linnas. 1865. a asutati *Tartu Linna Vastastikune Tulekindlustusselts ja 1866. a Tallinna Vastastikune Tulekindlustusselts
(vt *linna kindlustusühistud). 19. saj viimasel veerandil hoogustus valdades
tulekahju korral vastastikuse abistamise seltside asutamine (vt *valla ühistegelikud kindlustuskassad).
1907. a asutati eestlaste esimene ülemaaline kindlustusühistu — Eesti Vastastikune
Tulekinnituse Selts (hilisem *Ühistegelik kindlustusselts Eesti).
20. saj alguseks olid välja kujunenud järgmised kindlustusühistute rühmad: *ülemaalised kindlustusühistud, *linna-kindlustusühistud, *valla-kindlustuskassad, *sotsiaalkindlustusühistud; lisaks neile tegutses väikeseid kindlustusühistuid vanadus- ja haiguskindlustuse alal (*leskede- ja orbudekassad, *matusekassad, *vastastikuse abistamise kassad).
Algusaegadel tegeles enamik kindlustusühistuid tulekindlustusega, hiljem lisandus
ka teisi kindlustusliike: elukindlustus, loomade kindlustus õnnetuste, haiguste ja varguste vastu, tööstustööliste kindlustus õnnetusjuhtumite vastu jt.
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21.03.1919 vastu võetud „Seltside, ühisuste ja
nende liitude registreerimise korra seaduse“ põhjal sai asutatav selts tegevusloa sellelt ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem töötanud seltsid ja ühistud, sh ka kindlustusühistud, pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
1920. a-te alguses mitmed kindlustusühistud likvideeriti, osa võeti üle kindlustusaktsiaseltside poolt (vt *kindlustusaktsiaselts).
26.03.1926 vastu võetud „Ühingute ja nende liitude registreerimise seadus“ kohustas kõiki ühinguid, seltse ja nende liite, sh ka kindlustusseltse, ennast Eesti Vabariigi siseministeeriumis registreerima. 26.03.1926 võttis Riigikogu vastu ühistute tööd reguleeriva „Kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse muutmise seaduse“, mis oli ka ühistuliste kindlustusasutuste tegevuse aluseks.
22.04.1936 võeti vastu „Kindlustusasutiste seadus“, mis oli aluseks nii kindlustusaktsiaseltside kui ka kindlustusühisuste tegevusele. Seaduse alusel jagunesid kindlustusasutused kaheks: ühistegelikud kindlustuskassad ja ühistegelikud kindlustusseltsid. Kindlustuskassa tegevuspiirkonnaks oli vald või alev, laiemalt võis ta tegutseda ainult majandusministri eriloal. Nad võisid sõlmida ainult otsekindlustuslepinguid kindlatel kindlustusaladel ja ainult oma liikmetega. Kindlustusseltsideks nimetati linnades tegutsevaid ühistegelikke kindlustusasutusi,
mis võisid tegutseda kõikidel kindlustusaladel ning nende tegevuspiirkond ei
olnud seadusega piiratud. Kindlustusasutuste tegevuse üle valvas majandusministeeriumi krediit- ja kindlustusasutuste inspektuur.
Pärast Eesti okupeerimist, 23.07.1940 vastu võetud Riigivolikogu deklaratsiooniga
pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta likvideeriti ülemaalised ja linna kindlustusühistud, nende varad natsionaliseeriti. 12.10.1940 anti välja Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu seadlus kindlustusasutuste natsionaliseerimise kohta, mille alusel tuli natsionaliseerida seni veel natsionaliseerimata kindlustusseltsid, kindlustuskassad ja muud kindlustusasutused.
ENSV Rahvasaadikute Nõukogu 09.10.1940 määruse alusel suleti valdade
ühistegelikud kindlustuskassad ja nende varad natsionaliseeriti. Natsionaliseerimist ning natsionaliseeritud kindlustusasutuste tegevust juhtis ja korraldas kindlustustalitus. Kogu kindlustustegevus koondus riikliku kindlustusvalitsuse alla.

Seonduv aines

EAA 45 — *Eestimaa kubermangu kindlustusasjade nõukogu, 328 s, 1868–1917.
EAA 4897 — *Liivimaa kubermangu kindlustusasjade nõukogu, 6 s, 1911–1918.
Kindlustusseltside ja -ühingute fondid Riigiarhiivis.

Seadused

ПСЗ II, nr 37478 (22.10.1861), nr 40774 (07.04.1864).
RT 1919, 18, 44; 1926, 32, 52; 1926, 37, 73; 1936, 36, 273, 274; 1940, 77, 745; 1940, 85, 807.
ENSV Teataja 1940, 26, 287; 1940, 27, 308.

Kirjandus

Valner Krinal, Kaljo Krimm, Eve Tomson. Ühistegevuse arengust Eestis. Tartu: Tartu
Ülikooli kirjastus, 1996.
Ühistegevus Eestis. Esimene osa. Ühistute areng ja saavutused. Teine osa. Ühistegevuse üldine tähtsus ja korraldus. Toimetaja Artur Ekbaum. Toronto: Eesti Ühispank, 1959–1963.