Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Feodaalkohus Vana-Liivimaal 16. sajandi lõpuni ja Eestimaal kuni 20.11.1889.
Teisi nimetusi: vasallikohus.
Liivimaal vastasid neile maakohtud. Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. Pädevust laiendas 1630. a reform, millega anti meeskohtule menetlemiseks esimese instantsina talupoegade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid (meeskohtunik ja kaks kaasistujat) valima kohalik rüütelkond kolmeks aastaks. 1653. ja 1664. a määrustega anti osa aadlike tsiviilasju ülemmaakohtu kompetentsi. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvarade müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus. Asehalduskorra ajal 1783-97 tegutsesid meeskohtute asemel kreisikohtud ja alammaakohtud. Pärast meeskohtute likvideerimist 1889. aastal läksid nende funktsioonid edasi rahu- ja ringkonnakohtutele.
Materjal
Ülemmaakohtu ja justiitsministeeriumi ettekirjutused, kuberneride publikaadid, Senati ukaasid, kohtuistungite protokollid, missiivid, kohtutoimikud, aruanded ja andmikud, teenistuslehed; kirjavahetus kuberneri, pastorite jt-ga; kohtutoimikud piiritülide, võlgade, varguste, tapmiste, tulekahjude, nõidumiste jm kohta, vakuraamatud, toimikute ja kohtuasjade registrid.
Seonduv aines
EAM F 221 - Lääne Meeskohus; f 222 - Viru-Järva Meeskohus