Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kubermangu tasandil sõjaväekohustuse täitmiseks ettenähtud asutus.
Moodustati üldise sõjaväekohustuse seadusega 1874. a endiste kubermangu nekrutikomisjonide asemele. Likvideeriti 1918. a. Liivimaa väeteenistuskomisjon asus Riias, Eestimaa kubermangu oma Tallinnas.
Koosseis: esimees — kuberner; liikmeteks — Eestimaa/Liivimaa rüütelkonna peamees/maamarssal, viitsekuberner, keskvõimu poolt määratud ametnik väeteenistuskomisjoni alalise liikme õigustes, kubermangu talurahvaasjade komisjoni liige, kubermanguprokurör või tema asetäitja (pärast 1889. a kohtureformi Tallinna/Riia ringkonnakohtu prokurör), sõjaväeringkonna ülema poolt määratud sõjaväe esindaja; kaks arsti, üks tsiviil- ja teine sõjaväeametkonnast (andsid hinnangu kutsealuste tervislikule seisundile).
Hiljem kuulusid kubermangu väeteenistuskomisjoni koosseisu veel kubermangu kroonupalati juhataja ja kontrollpalati juhataja. Ajutise Valitsuse ajal 1917. a oli kubermangu väeteenistuskomisjoni esimeheks kubermangukomissar. Eestimaa kubermangus osales 1917. a oktoobris kubermangu väeteenistuskomisjoni töös ka maanõukogu liige.
Väeteenistuskomisjoni ülesanded olid: üldine järelevalve ja kontroll noorsõdurite võtmiste läbiviimise ja sõjaväekohustuse alla kuuluvate isikute üle; noorsõdurite iga-aastase kubermangunormi jaotamine jaoskondade vahel; noorsõdurite meditsiiniline läbivaatus ettenähtud juhtumitel; maakondlike väeteenistuskomisjonide aruannete ning kaebuste läbivaatamine; aruande koostamine iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks. Esimese maailmasõja ajal muutus peamiseks sõdurite perekondade toetamine.
Kubermangu väeteenistuskomisjonide asjaajamine lasus kuberneri kantseleil, kasutati siseministeeriumi asjaajamisreegleid kooskõlastatuna sõjaministeeriumiga. Siseministri ringkirjadega 13.04.1882 ja 14.09.1885 sätestati Balti kubermangudes kubermangu väeteenistuskomisjonide asjaajamiskeeleks vene keel. Arusaamatuste korral tuli kutsealustega suhelda nende emakeeles.
Kubermangu väeteenistuskomisjon allus 1900. a-ni siseministeeriumi maaosakonnale (земский отдел), seejärel siseministeeriumi koosseisus olevale väeteenistusvalitsusele.
Seadused
ПСЗ II nr 52892 (1873).
Сборник правительственных распоряжений по воинской повинности. T. 1–6. Спб. 1874– 1878 (seadusandlikud aktid 1.01.1874 – 1879).
Сборник циркуляров по вопросам воинской, военно-конской и военно-повозочной повинностей. 1874–1913. СПб. 1913.
Устав о воинской повинности. СПб. 1913.
СЗ IV. Устав о воинской повинности. Издание 1915 года. Петроград 1915.
Kirjandus
Tannberg, T. Maakonna väeteenistuskomisjon. / Eesti territooriumiga seotud institutsioonid. Termin 59. Tööversioon. Tartu 1997.