Fondiloend

Otsing • Fondide struktuur

Ajalugu

Vt ka *EAÕK Sinod, *EAÕK praostkond, *EAÕK eksiilis.
Õigeusu kogudus on esmatasandi kiriklik haldusüksus, mis koosneb kiriku ümber koondunud õigeusklikest ilmalike liikmete kogukonnast ja kirikuametist. Kuni 1917. a moodustasid kirikuameti kiriku juures teenivad vaimulikud (preester, diakon, köster, kellamees, loetaja-salmilugeja).
Kuni 1917. a otsustas koguduse moodustamise ja likvideerimise Venemaa Püha Sinod piiskopkonna valitsuse ettepanekul. Erinevalt luteriusu kogudustest (vt *EELK kogudus) ei langenud õigeusu koguduste piirid enamasti kihelkonna piiridega kokku. Suuremate koguduste kaugemates piirkondades asutati peakogudustele alluvaid ja sellega ühist majapidamist omavaid abikogudusi.
Kogudus oli praostkonna ja piiskopkonna osana praosti ja peapiiskopi järelevalve all. Koguduse tegevust juhtisid koguduse ülempreester, preester ja kirikuvanem Vaimuliku reglemendi, Venemaa Püha Sinodi ukaaside ja instruktsioonide, piiskopkonna konsistooriumi või vaimuliku valitsuse määruste ja eeskirjade ning praostkonna käskkirjade ja ringkirjade alusel.
Koguduse elu korraldas kirikuamet ja kõigist koguduse täiskasvanud liikmetest koosnev koguduse täiskogu. Täiskogu valis kirikuvanema (aitas kirikuametit majandusalal) ja koolinõukogu, mille juhatajaks oli preester. Koguduse vaeste abistamist korraldas koguduse hoolekogu preestriga eesotsas.
Esimesed õigeusu kogudused Eesti territooriumil tekkisid linnades, kus elasid vene kaupmehed koos perekondadega — Tallinnas (Nikolai kogudus u XVI s, Issanda muutmise kogudus 1716), Tartus (Uspenski kogudus 1704) ja Pärnus (Katariina kogudus 1710). Pärast 1721. a asutati õigeusu kogudus Paldiskis (1721), Kuressaares (1748), Räpinas (1752) ja Võrus (1793), peamiselt Vene impeeriumi armee, ametnikkonna ja vene kogukonna teenindamiseks.
1844. a sai Riia vaimulik konsistoorium Venemaa Püha Sinodi ringkirja eesti ja läti talupoegade õigeusku ülemineku korra kohta ("Циркуляр о порядке перехода крестьян в православие", 20.—24.04.1844). 1845. a haaras Tartu-, Võru- ja Saaremaad usuvahetusliikumine, millega kaasnes uute õigeusu koguduste avamine. 1848. a alguses oli Balti kubermangudes 72 eesti õigeusu kogudust (kihelkonda), 1870. a umbes 150. Koguduste arvu suurenemine tõi kaasa praostkondade moodustamise. Liivimaa Eesti osas loodi Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa praostkond. Eestimaa kubermangus suurenes õigeusku üleminek 1880. aastatel, asutati Harjumaa, Virumaa ja Läänemaa praostkond (vt *EAÕK praostkond).
XVIII saj. kuulusid Eesti õigeusu kogudused Pihkva piiskopkonda, v.a Tallinna, Narva ja Paldiski, mis alates 1764. a olid Peterburi piiskopkonna koosseisus (vt *EAÕK Sinod). Narva koguduste järelevalveks loodi *Narva vaimulik valitsus. 1817. a loodi Peterburi metropoliidile abiks Tallinna vikaarpiiskopi institutsioon. 1836. a liideti Lõuna-Eesti õigeusu kogudused Riia vikaarpiiskopkonnaga, (1850. a alates piiskopkond). Tallinna vikaarpiiskop koos Eestimaa kubermangu õigeusu kogudustega allutati sinodi 09.04.1866 ukaasiga Riia piiskopile. Narva õigeusu kogudused jäid Peterburi piiskopkonda. 24.04.1887 loodi Peterburi piiskopkonnas Narva vikaarpiiskopkond.
30.03.1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta. Põhja-Liivimaa ühendati Eestimaa kubermanguga. 08.08.1917 toimus Tartus Eesti apostliku õigeusu koguduste esindajate nõupidamine, kus avaldati soovi luua kõiki Eesti õigeusu (sh ka Petseri) kogudusi ühendav Tallinna vikaarpiiskopkond. Tallinna piiskopiks pühitseti 31.12.1917 eestlane P. Kulbusch (Platon). Sellest ajast toimus Eesti õigeusu kiriku asjaajamine ja korraldamine praktiliselt ilma Moskva patriarhaadi sekkumiseta.
21.03.1919 moodustas Tallinna piiskopkonna täiskogu keskvalitsuse Eesti Piiskopkonna Nõukogu nime all. 1919. a. juunis moodustati Eesti Piiskopkonna Nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda kuuluv Petserimaa koguduste praostkond (kuni 1918. a kuulusid Petserimaa vene õigeusu kogudused Pihkva piiskopkonda).
07.07.1923 andis Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Meletios IV oma tomos’ega EAÕK-le autonoomse kiriku staatuse Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsiooni all. Lisaks Tallinna piiskopkonnale moodustati 24.09.1923 vene kogudusi ühendav Narva-Irboska piiskopkond. Eesti kogudused, segakogudused ja kloostrid kuulusid Tallinna piiskopkonda.
1924. a. vastuvõetud apostliku õigeusu kirikuseadusesse viidi sisse eri peatükk — koguduse seadus, kus defineeriti koguduse kui institutsiooni olemus ja funktsioonid. Uue koguduse avamine toimus sinodi otsusega piiskopkonna nõukogu ettepanekul, avamise loa andis siseministeerium, uue koguduse avamisest teatati Riigi Teataja Lisas. Kogudus tegutses täiskogul vastuvõetud ja Eesti Vabariigi siseministeeriumi poolt kinnitatud põhikirja alusel.
12.11.1925 Riigikogus vastuvõetud usuühingute seadusega lahutati kirik riigist, (seadus jõustus 01.01.1926). Kõik usuühingud ja nende liidud olid riigi ees võrdsed.
13.12.1934 võeti vastu "Kirikute ja usuühingute seadus", mis andis EAÕK-le ja EELK-le omavalitsuslikud õigused. 25.05.1935 kinnitati Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus, mis täiustas ja täpsustas koguduse (usuühingu) mõistet ning reglementeeris põhjalikult koguduse koosseisu, funktsioonid ja elukorralduse. 1934. a oli EAÕK-s 158 kogudust 212764 liikmega.
31.03.1941 liideti EAÕK Moskva patriarhaadiga. Saksa okupatsiooni aastatel EAÕK lõhenes, 28.08.1941 loobus EAÕK tunnustamast Moskva eksarhivalitsust, Moskva patriarhaadi osaks jäi endine Narva piiskopkond (24 kogudust). 1944. a lahkus EAÕK kirikupea, metropoliit Aleksander Eestist ja jätkas EAÕK juhtimist eksiilis (vt *EAÕK eksiilis). 16.04.1945 lõpetas Moskva patriarh Eesti Apostliku Õigeusu Metropoolia, EAÕK Sinodi ja Narva piiskopkonna õigusliku tegevuse, moodustades Moskva patriarhaadile alluva Eesti piiskopkonna.
28.02.—02.03.1945 toimunud Vene õigeusu kiriku (VÕK) täiskogul Moskvas võeti vastu uus põhikiri, mis hakkas kehtima ka Eesti piiskopkonnas. Selle põhjal oli koguduse juhtorganiks nn kahekümnik (rühm koguduseliikmeid), kes vastutas kirikuvara terviklikkuse eest, juhtis koguduse majapidamist, hoolitses valgustuse ja remondi eest. Koguduse täidesaatev organ e kirikunõukogu koosnes neljast liikmest: eesnikust, kirikuvanemast, selle abist ja kassahoidjast. Koguduse kontrollorganiks oli kolmeliikmeline revisjonikomisjon.
II maailmasõja aastatel lõpetas tegutsemise 19 kogudust.
Kirikute ja koguduste tegutsemist reglementeeris ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt 05.07.1945 vastuvõetud "Usuühingute tegevuse korraldamise ajutine juhend" (kehtis kuni 1977. a). Selle alusel tuli olemasolevad kogudused registreerida, taotlejaks pidi olema 20 täisealist ja täieõiguslikku koguduseliiget, tegutseda lubati ainult neil kogudustel, kellel on vaimulik. Kirikuvara natsionaliseeriti. Kiriku ja kirikumaa kasutamiseks pidid kogudused sõlmima kohalike täitevkomiteedega lepingud.
Aastatel 1945—1953 likvideeriti ametlikult 16 kogudust, 24 kogudust jäi 1946. a toimunud piirimuudatustega Vene NFSV territooriumile.
01.09.1965 oli Eesti piiskopkonnas 90 kogudust, mis jagunesid 9 praostkonna vahel (vt *EAÕK praostkond).
22.04.1977 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium "Usukoondiste põhimääruse", mis kitsendas veelgi koguduste tegevust.
Eesti taasiseseisvumisperioodil soovis osa kogudusi ja vaimulikke taastada EAÕK-i tegevuse ja liituda Konstantinoopoli patriarhaadiga, osa soovis säilitada seotuse Moskva patriarhaadiga.
1993. a taastas Eestis õiguslikul alusel oma tegevuse EAÕK, mis 1944. a alates oli hoidnud oma õiguslikku järjepidevust eksiilis (vt *EAÕK eksiilis). 1996. a taastati EAÕK kuuluvus Konstantinoopoli patriarhaati. 2004. a kuulus EAÕK-sse 59 kogudust.
17.04.2002 registreeriti "Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) põhikiri". 2004. a kuulus sinna 31 kogudust.

Materjal

I. Koguduse kantselei
Seadusaktid ja määrused: Vene riigi seadusaktid ja seadused, tsaari manifestid. Venemaa Püha Sinodi ukaasid, määrused, ringkirjad ja teadaanded, Peterburi konsistooriumi ukaasid. Pihkva konsistooriumi määrused ja kirjad.
Eestimaa vaimuliku valitsuse orderid ja eeskirjad. Liivimaa vaimuliku valitsuse määrused ja ringkirjad; Riia Vaimuliku Konsistooriumi ukaasid, määrused, korraldused, eeskirjad, juhendid.
Tartumaa, Saaremaa, Harjumaa, Võrumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Läänemaa, Virumaa praostide korraldused ja ringkirjad. Ajutise õigeusu kihelkonna korraldus 1917. a (1973−1−378).
Riia vaimuliku konsistooriumi istungite ja Riia piiskopkonna nõukogu protokollid. Eesti õigeusu tegelaste nõupidamiste protokollid 06.−07.04.1917 (1890−1−23), koguduse koosolekute, kiriku hoolekandekogu, järelevalvekomisjoni, kirikukorjanduse komisjoni protokollid.
Koguduste tegevusaruanded (отчеты и ведомости) ja ülevaated, aruanded segaabielude kohta.
Kirikukroonikad: Angerja, Jõhvi, Kavilda, Karksi, Lihula, Märjamaa, Pärsamaa,Pühalepa, Rakvere, Räpina, Saduküla, Uue-Virtsu, Võru, Ööriku.
Kirikuraamatud ja -nimistud, sünni-, abielu- ja surmameetrika, sh kontseptid ja fragmendid. Sündinute ja ristitute nimekirjad, armulaualiste, pihiliste nimekirjad ja armulauaosaliste nimekirjad. Abiellujate registreerimise raamat, abiellujate ja abiellunute nimekirjad. Perekonnaseisuameti arhiiviregister. Personaalraamatud, koguduste liikmete nimekirjad. Jumalateenistuse raamat, kiriklikud teatised ja tunnistused. Sünni-ja ristimistunnistused, õigeusku astumise ja kuulumise tunnistused. Eelteated laulatuse kohta. Teatised ja tunnistused abiellu astumiseks, abiellumisload ja abielutunnistused. Surmatunnistused ja matmisload, kirikutähed.
Revisjoni- ja ümberkirjutuslehed. Koguduseliikmete, külade, mõisate ja valdade õigeusklike elanike, kogudusse juurdetulnute ja kogudusest lahkunute, usku vahetada soovijate, vanausuliste, koolilaste, küüditatute jt nimekirjad ja registrid.
Personali teenistuslehed, elulookirjeldused ja isikuankeedid.
Kirjavahetus ja toimikud, sissetulnud ja väljaläinud kirjad ja kontseptid. Missiivid ja registratuurraamatud. Postiraamatud, lauajuhendid ja žurnaalid. Arveraamatud ja -dokumendid. Inventari- ja arhiivinimistud. Rendi-, üüri-, töö-, ostu-müügi- jm lepingud. Kohtuotsused ja juriidilised aktid. Isikuttõendavad dokumendid ja passid.
Trükised: õpikud, albumid, kalendrid; ajakirjad (Душеполезное чтение 1874, Рижские епархиальные ведомости, Eesti NSV Teataja 1944, nr 1), ajalehtede üksikud numbrid, laululehed ja laulude kogumikud, noodid.
Käsikirjad, jumalateenistuste päevikud, kavad ja žurnaalid. Kõned ja jutlused. Preestrite ametivannete tekstid, märkmeraamatud ja -lehed, kodu-uurimuslikud tööd (A. Värat, Sindi vabriku ajalugu 5259−1−39; Краткое изложение истории эстонского народа, начиная с древних времен до 1921 г. 1997−1−345) jm.
Kaardid ja plaanid. Fotod ja illustratsioonid.
II. Kiriku eestseisus. Koguduse nõukogu.
Seadusandlikud aktid (eeskirjad, ringkirjad, teadaanded, määrused jm.). Piiskop Joanni ringkiri Riia piiskopkonna koguduste liidu loomise kohta 1917. a, Riia Piiskopkonna Nõukogu ukaasid, Eesti õigeusu koguduste ühise põhjuskirja projekt 1917. a ("Об образовании союза православных приходов" (1964–1–229); Eesti Vabariigi seadusaktid ja seadused, Eesti Piiskopkonna Nõukogu ukaasid, dokumendid EAÕK autonoomia tunnistamise kohta.
EAÕK Sinodi korraldused, määrused ja ringkirjad, Eesti apostliku-õigeusu kirikuseadused 1924, 1936. Eesti Ap.-õigeusu Kiriku põhimäärus 1934, 1938. Koguduste (ühingute) põhikirjad, Narva piiskopkonna nõukogu ring- ja eeskirjad.
Eesti Piiskopkonna Nõukogu ring- ja eeskirjad, Eesti Piiskopkonna Valitsuse ringkirjad ja korraldused, EAÕK (liidu) põhikiri, Pärnu praosti korraldused, Viljandimaa praosti ringkirjad, Võrumaa praosti ringkirjad, koguduste põhikirjad.
EAÕK täiskogu koosolekute protokollid. Koguduse täiskogu, koguduse nõukogu ja juhatuse protokollid. Rakvere pensionäride ühingu protokolliraamat. Revisjonikomisjoni protokollid.
Aruanded ja ülevaated, kirjavahetus ja toimikud, arveraamatud ja -dokumendid.
III. Koolide eestseisus
Andmed koolide kohta: Alajõe, Haanja, Häädemeeste, Jaagupi−Uduvere, Karksi, Ilmjärve, Kiidjärve, Kuimetsa, Lihula, Petala, Pärnu, Sindi, Kabli, Kaika, Karksi, Kavilda, Olustvere, Paatsalu, Rakvere, Räpina, Saduküla, Seli-Tõstamaa, Sindi, Surju, Tallinna Aleksander Nevski kirikukool, Tallinna Issanda Muutmise kiriku kool, Tapa, Timo, Tori, Valga Nikolai, Viljandi, Võnnu, Väike-Lähtru.
Seadusandlikud aktid, õigeusu kihelkonnakooli projekt (1997−1−333), Baltimaade kubermangu õigeusu koolide nõukogu eeskirjad, Harju-Paide rahvakoolide inspektsioonide eeskirjad, Läänemaa rahvakoolide inspektori eeskirjad, Eestimaa kubermangu koolidedirektori ringkirjad, praosti eeskirjad koolide kohta.
Kuratooriumi protokollid, aruanded, õppeprogrammid ja -plaanid, kirjavahetus ja toimikud. Õpetajate kutsetunnistused, teenistuskirjad ja elulookirjeldused.
Õpilaste nimekirjad. Hinnetevihikud ja -lehed. Hinnete ja puudumiste raamatud. Klassitunnistused ja klassipäevikud. Õpilaste tööd.
Raamatud jm trükised. Õpikute nimekirjad, käsikirjad.
Arveraamatud ja -dokumendid, koolide ehitusplaanid ja remondikomisjonide materjalid ja lepingud.
IV. Koguduste raamatukogud
Raamatukataloogid.
V. Kihelkonna/koguduse ehituskomitee
VI. Koguduse hoolekandeseltsid ja -komiteed
Sõjaväelaste perekondade toetuskomiteed, karskusehoolekanne, matusekassa ja surnuaiakomitee dokumendid.
VII. Misjoni- ja vennasteselts (apostliku õigeusu vennastu)
VIII. Naiskomiteed
Tapa, Tornimäe, Märjamaa, Rakvere, Tapa, Pärnu Johannese koguduse naiskomiteed, Paadremaa naisring, pühapäevakoolid, noorsooühingud ja -ringid.
IX. Praostide dokumendid
Riia piiskopkonna praostide nõukogu reeglid 1906 (1890−1−12), Tartumaa praosti kantselei; Viljandimaa praosti aruanded, protokollid ja kirjavahetus.
X. Abikirikud

Seonduv aines

EAA f 1655 — EAÕK Sinod; f 3894 — Narva vaimulik valitsus; f 5256 — EAÕK Pärnumaa praostkond; f 5271 — EAÕK Võrumaa praostkond; f 2267 — Anton Laar, vene õigeusu vaimulik; f 2111 — Ajalehe Postimees kirjastus. EAA 402—4—1216; 402—5—1303 (Tartu ülikooli õigeusu kiriku dokumendid 1895—1917).
GARF f 6991 — NSVL Ministrite Nõukogu juures asuv Vene Õigeusu Kiriku Nõukogu.
LVVA f 4754 — Riia vaimulik konsistoorium, 1740—1918; f 7462, Riia vikaari kontor 18361850. Riia ja Miitavi piiskopi kantselei 18501917.
PRAK f 19 — Peterburi vaimulik konsistoorium.
RTO arhiiv — meetrikaraamatud.
TLA — EAÕK koguduste fondid.

Seadused

ПСЗ I nr 1612 (26.12.1698), nr 22238 (10.08.1806), nr 23080 (11.06.1808), ПСЗ II nr 4409 (07.03.1831), nr 19910 (02.04.1846), nr 20402 (05.09.1846), nr 23974 (11.03.1850).
RT 1919, 18, 44; 1919, 28/29, 72; 1919, 70, 36; 1925, 183/184, 96; RTL 1926, 69; RT 1934, 107, 840; 1935, 48, 474.
ENSV Teataja 1945, 28, 440;
Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja 1977, 19, 222.
EAA 1973—1—378. — Ajutine õigeusu kihelkonna korraldus.
Eesti õigeusu koguduse Ühisuse põhjuskirja projekt. Tartu, 1917.
Eesti Ülemaalise Ap. Õigeusu Koguduse seadus. Tartu, 1922.
Koguduse (usuühingu) põhikiri. Eesti Ap.-õigeusu Kiriku Sinodi väljaanne. [1926].
Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku määrused. Pärnu, 1938.
Instruktsia ehk säedus kiriku wörmündritele. Riia, 1884.
Инструкция церковным старостам, с присовокуплением всех вообще форм. М., 1847.
Инструкция церковным старостам (высоч. Утв. 17 апреля 1808 года), дополненная последующими указами Святейшего Синода и разъяснительными распоряжениями епархиального начальства. М., 1878.
Инструкция церковным старостам. Спб., 1890.
Устав духовных конситорий. СПг., 1841. Приложение к духовному регламенту о правилах причта церковного. М., 1856.
Устав духовных консисторий. СПг., 1883. Инструкция церковным старостам с присовокуплением всех вообще форм. М., 1844.

Kirjandus

Urmas Klaas. Õigeusu kirik Lõuna-Eestis 1848-1917. Halduskorraldus ja preesterkond. TÜ magistritöö. Tartu, 1998.
Kädi Riismaa. Usuvahetus ja priiusuliste liikumine Eestimaa kubermangus 19.sajandi lõpul. — ETA toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused. 43 (1994). Lk 297—302.
Riho Saard. Eesti kirikuajaloo bibliograafia (1918-1997). Saarijärvi, 1998. (Reports from the Department of Orthodox and East European Church Studies III. University of Helsinki).
Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-1953. Tallinn, 2004.
Владимир Беренс. Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2. Эстонская епархия. Вып 1. Таллинн, 1974. (Masinkiri).
Записка о состоянии православных церквей, причтовых домов и православных школ в уездах губернии. — Эстляндский сборник. Ревель, 1870.
Историко-статистическое описание Рижской епархии. Вып. I, II, III. Рига, 1893, 1898, 1902.
Мат–лы и статьи к истории православия в Прибалтийском крае. — Сборник материалов по истории Прибалтийского края. Рига, 1882. Т. 4.
П. Нечаев. Практическое рукаводство для священнослужителей или систематическое изложение полного круга их обязанностей и прав. Изд. 5-е. СПб., 1893.
Игорь Смолич. История Русской Церкви. [Книга восьмая], 1700-1917. Часть первая. Москва: Издательство Спасо-Преображенского Валаамского монастыря, 1996.
М. Столяров. Православные школы в прибалтийском крае. — Журнал Министерства Народного Просвещения. 1895. Nr СССI, СССII.
К. Тизик. История Ревельского Преображенского собора: Историко-статистистическое описание. Ревель, 1896.
К. Тизик. Ревельский Александро-Невский собор на Вышгороде. Ревель, 1900.
И. Фудель. Основы церковно-приходской жизни. М., 1894.
http://www.eoc.ee/ (06.09.2004)
http://www.orthodox.ee/indexest.php