Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

6.3.8.5. Algkooliõpetajate seminar

Ajalugu

Tsaariajal asutatud õpetajate seminaridest jätkas katkestusteta tööd *Tartu õpetajate seminar. 1919. a jätkas tööd *Rakvere õpetajate seminar. Suurenenud nõudlus algkooliõpetajate järele tingis vajaduse veel uute seminaride avamiseks. Aastatel 1919—1920 avati Tallinna, Võru ja Läänemaa õpetajate seminarid. Pedagoogilisi teadmisi anti ka mitmesugustel pedagoogilistel kursustel.
16.10.1923 võeti vastu õpetajate seminaride seadus. Seminari võeti 6-klassilise algkooli lõpetanuid, õppetöö kestis kuus aastat, neist esimesed kaks aastat õpiti gümnaasiumide õppekava järgi. 1925. a alustati õpetajate kutsehariduse reformimist, seminare asuti järk-järgult sulgema, nende asemele kavatseti asutada pedagoogiumid.
1931. a võeti vastu pedagoogiumide seadus. Vabariigi valitsuse otsusega 26.05.1932 suleti õpetajate seminarid ning algkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutati Tallinna ja *Tartu pedagoogium. Õppeaeg pedagoogiumis kestis kaks aastat. Vastu võeti gümnaasiumide lõpetanuid.
1937. a Tartu ja Tallinna seminar taastati. Tegevuses lähtuti 1937. a vastuvõetud õpetajate seminaride seadusest. Selle põhjal oli seminar riigi poolt ülalpeetav kõrgema astme kutsekool. Vastu võeti keskkooli või keskkoolile vastava kutsekooli täieliku kursuse lõpetanuid sisseastumiseksamite põhjal. Kursus kestis neli aastat. Õpe oli tasuline (40 krooni õppeaastas), vaesemaid õpilasi võis õppemaksust vabastada, samuti võis õpilastele määrata stipendiume või abirahasid.
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a hakati kutseharidust üle viima Nõukogude Liidus kehtinud alustele. Lähtuvalt sealsest koolikorraldusest alustati Eestis alates 1940/41. õa üleminekut 7-klassilisele üldisele koolikohustusele. Õpetajate seminarid pidid alustama õpetajate ettevalmistamist 7-klassilistele koolidele. Seminarid allutati Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile.
Saksa okupatsiooni ajal lähtusid õpetajate seminarid vastavalt Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi 30.09.1941 korraldusele enne 1940. a kehtinud seadusandlusest.
1944. a jätkasid tööd Tallinna, Tartu ja Rakvere õpetajate seminarid. 1947. a reorganiseeriti need õpetajate instituutideks või pedagoogilisteks koolideks. Tänapäeval valmistatakse õpetajaid ette üheksas kõrgkoolis vastavalt kõrgharidusstandardile ja haridusministri määrusega kinnitatud õpetajakoolituse raamnõuetele.

Seonduv aines

ERA f 1183 — Läänemaa õpetajate seminar; f 1830 — Koondfond Tallinna õpetajate seminar;
f 1092 — Võru õpetajate seminar.

Seadused

RT 1923, 123, 102; 1931, 43, 315; 1937, 46, 414.
Haridusdirektooriumi Teataja 1942, 1.