Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kommertskool — üld- ja kaubandusharidust andnud keskkool.
7-klassiline kool andis üld- ja kaubandushariduse, 3-klassiline ainult kaubandushariduse.
Kaubanduskool — ühe- või kolmeaastase õppeajaga kutsekool, mille eesmärgiks oli õpilaste ettevalmistamine tööks kaubandus- ja tööstusettevõtetes ning kontoritööks erinevates ametiasutustes. Kooli sisseastumiseks oli vajalik 2-klassilise ministeeriumikooli või kihelkonnakooli lõpetamine. Mõlema koolitüübi tegevuse aluseks oli 15.04.1896 keisri poolt kinnitatud kaubanduslike õppeasutuste põhimäärus.
Kaubandus- ja kommertskoolid allusid kuni 1906. a rahandusministeeriumile, hiljem kaubandus- ja tööstusministeeriumile. Õppekeeleks oli vene keel.
Esimesed kaubanduskoolid asutati Eestis 1905. a. Kaubanduskoole pidasid üleval nii eraisikud kui ka õpetajate ühingud (Tallinnas ka linnavalitsus). Õppetöö korraldus ja õppekursuse maht oli kooliti erinev.
Esimene kommertskool avati 1910. a Narvas. Kommertskoole asutasid ja pidasid üleval seltsid ja linnavalitsused. Vahendeid koolide ülalpidamiseks saadi peamiselt õppemaksust ja tööstus- ning kaubandusettevõtetelt võetavatest erimaksudest. Koolidel oli õigus õppeplaane ja -programme ise välja töötada. 1914. a kinnitas kaubandus- ja tööstusminister kommertskoolide üleriigilised õppeprogrammid. Kommertskooli täieliku kursuse lõpetanud olid võrdsustatud reaalkooli lõpetanutega.
07.12.1922 võeti vastu avalike keskkoolide seadus. Selle põhjal jagunesid keskkoolid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharusse. Kommertskoolid reorganiseeriti kommertsgümnaasiumideks või muudeks keskkoolideks.
15.12.1925 võeti vastu majanduskoolide seadus, millega kaubandus- ja majanduskoolide õppeajaks määrati vähemalt kolm aastat. Kooli astumisel oli vajalik lõpetada *algkool. Klassi lõpetamine andis võrdsed õigused vastava keskkooliklassi lõpetanuga.
18.06.1937 võeti vastu kutsehariduslike õppeasutuste seadus, millega viidi kutsehariduslikud õppeasutused ühtluskooli süsteemi. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool. 4-aastase õppeajaga kaubanduskoolid muudeti kaubanduskeskkoolideks. Kommertskoolid kuulusid kõrgema astme kutsekoolide hulka õppeajaga 1-3 aastat.
Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a jäid kutsehariduslikud õppeasutused, sh ka kaubandus- ja kommertskoolid, esialgu Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse. 20.05.1941 väljaantud hariduse rahvakomissariaadi määruse põhjal alustati kutseõppeasutuste üleandmist teiste rahvakomissariaatide alluvusse vastavalt õpetatavatele erialadele.
Saksa okupatsiooni ajal (1941—1944) allusid kaubandus- ja kommertskoolid haridusdirektooriumile. Vastavalt haridusdirektori 30.09.1941 määrusele jätkasid nad tegevust 1937. a vastuvõetud kutsehariduslike õppeasutuste seaduse ja selle põhjal enne 21.06.1940 antud määruste alusel.
Pärast Saksa okupatsiooni lõppu taastati nõukogulik koolikorraldus. Kutsehariduslikud õppeasutused anti järk-järgult üle Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitsusele ja mõned oma profiilile vastavatele ametkondadele. Enamus kaubandus- ja kommertskoole reorganiseeriti mitmesugusteks tehnikumideks.
Seonduv aines
EAA f 3729 — Tartu Kaubandusliku Hariduse Edendamise Selts, 3 s, 1911—1918;
f 3461 — Tartu poeglaste reaalgümnaasium, 600 s, 1881—1940.
ERA — Kommerts- ja kaubanduskoolide fondid.
RGIA f 25 — Kaubandus-ja tööstusministeeriumi õppeosakond.
TLA f 220 — Tallinna linna tütarlaste kommerts- ja kaubanduskool, 214 s, 1911—1944;
f 270 — Tallinna poeglaste kaubandus- ja ärinduskeskkool ja kommertskool, 49 s, 1910—1944; f 156 — Tallinna vene erakaubanduskeskkool, 29 s, 1935—1941.
Seadused
ПСЗ III nr 12774, (15.04.1896), nr 18806 (10.06.1900).
RT 1922, 155/156, 91; 1926, 1, 2; 1937, 53, 470.
Haridusdirektooriumi Teataja 1942, 1.
Kirjandus
Eesti NSV haridusasutuste ajalooteatmik. 2. osa. Kõrg- ja keskeriharidus aastail 1940-1960. Koost Kai Soon. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Keskarhiiv, 1989.
Eesti NSV haridusasutuste ajalooteatmik. 3. osa. Kutseharidus aastail 1940-1960. Koost I. Kõngi, E. Kuld. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Keskarhiiv, 1988.
Väino Sirk. Kaubanduskool. - Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 160—161.
V. Sirk. Kommertskool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost A. Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 164—166.
V. Sirk. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani. Tallinn: Valgus, 1983.
V. Sirk. Kutseharidus Eestis 1917-1920. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1989.
Ю. С. Воробьева. Коммерческие училища. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 2 (Д-К). Москва: Наука, 1999, с 389-390.