Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kõrgem haridusametnik, kellele allusid otseselt kubermangu linnakoolid, *rahvakoolide inspektorite vahendusel linna- ja maa-algkoolid ja eraõppeasutused (vt *algkool).
Teisi nimetusi: kubermangu rahvakoolide direktor, õpperingkonna rahvakoolide direktor.
Ametikoht loodi 26.01.1887 seadusega Tartu õpperingkonna algkoolide järelvalve korralduse kohta. Rahvakoolide direktori ülesandeks oli järelevalve teostamine kõikide linnakoolide, luteri- ja õigeusu rahvakoolide ja erakoolide üle. Rahvakoolide direktor oli Balti kubermangude õigeusu talurahvakoolide nõukogu liige. Esialgu oli Tartu (alates 1893. a Riia) õpperingkonnas üks rahvakoolide direktor Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohta
Rahvakoolide direktorile allusid *rahvakoolide inspektorid.
28.01.1892 kinnitatud Riiginõukogu arvamusega asutati juurde teine rahvakoolide direktori ametikoht asukohaga Tallinnas, kelle tegevuspiirkonda kuulusid peale Eestimaa kubermangu koolide ka Liivimaa kubermangu Saare-, Pärnu- ja Viljandimaa koolid.
Alates 01.01.1898 oli rahvakoolide direktor ametis igas kubermangus. Põhja-Eesti koolid allusid Eestimaa rahvakoolide direktorile, Lõuna-Eesti ja Saaremaa koolid Liivimaa omale.
Rahvakoolide direktorid allusid *Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorile.
Rahvakoolide direktorite ametikohad kaotati 1918. a jaanuaris seoses Riia õpperingkonna tegevuse lõpetamisega.
Materjal
Rahvahariduse ministeeriumi, Riia õpperingkonna kuraatori ja rahvakoolide direktorite ringkirjad ja instruktsioonid (1896, 1903—1917), Eestimaa ülem-maakoolikomisjoni protokollid (1897—1915) ja valdade volikogude koosolekute protokollide ärakirjad kooliküsimuses (1909—1913). Aruanded koolide olukorra ja arvu (1887—1917) ning õpetajate, sh koduõpetajate kohta (1871—1917). Õppeasutuste (1889—1917) ja õpetajate (1900—1917) nimekirjad. Õppeprogrammid ja tunniplaanid (1899—1916).
Aruanded, toimikud ja kirjavahetus õppeasutuste avamise, ümberkorraldamise ja tegevuse (1887—1917), sh pühapäevakoolide (1915—1916), vabrikukoolide, tööstus-, kutse- ja kaubanduskoolide (1888—1917) kohta, õppetöö organiseerimise (1887—1918), sh käsitöö (1901—1916), kehalise kasvatuse (1910—1916), hügieenitundide (1914), kutsealaste kursuste (1903—1917), tööliste õhtuste kursuste (1913), kutseeksamite ja pedagoogiliste kursuste (1894—1917) kohta; lasteaedade (1892, 1906—1917), lastekodude (1899—1916), haridusseltside ja raamatukogude (1888—1916), eesti keele õpetamise (1902—1913), õppeprogrammide lühendamise (1916), eestikeelse õpetuse koolidesse sisseviimise (1917), õppetöö ümberkorraldamise (1917), peoõhtute ja õpilasekskursioonide (1904—1917) korraldamise; õpetajate ja ametnike ametisse võtmise, ümberpaigutamise, vallandamise ja autasustamise (1866, 1882—1917), pensionikassa tegevuse, õpetajatele ja õpilastele toetuste maksmise (1890—1917), õpetajate revolutsiooniliste koosolekute (1905—1907), pedagoogina töötamise keelamise ja õpilaste koolist poliitilistel põhjustel väljaheitmise (1892—1915) kohta; koolide revideerimise, koolihoonete ehitamise, remondi, koolide majandamise ja krediitide küsimustes (1895—1917); epideemiate tõttu koolitöö katkestamise ja koolides laatsarettide avamise (1915—1916) ning õpetajate ja koolide evakueerimise kohta (1914—1917).
Õpetajate isiklikud toimikud ja teenistuslehed (1876—1917).
Registratuurraamatud (1892—1918).
Eelarved (1894—1896, 1902—1916), raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1893—1917).
Seonduv aines
TLA f 58 — Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktori kantselei, 4 s, 1887—1915.
Seadused
ПСЗ III nr 4196 (26.01.1887), nr 8270 (28.01.1892), nr 14124 (19.05.1897).
Kirjandus
A. Liim. Rahvakoolide direktor II. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 40—41.
Peeter Põld. Eesti kooli ajalugu. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1933.
Ю. С. Воробьева. Дирекция народных училищ. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 2 (Д-К). Москва: Наука, 1999, с 54.