Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Alates 18. saj lõpust asutati eraõppeasutuste ülalpidamiseks ja hariduse toetamiseks hariduslikke sihtasutusi.
Eraõppeasutuste loomine seadustati 05.08.1786 kinnitatud rahvakoolide põhimäärusele lisatud juhendiga kodukoolide pidajatele ja õpetajatele, kelle juures on kasvandikud. Aastatel 1786—1804 allusid eraõppeasutused *üldhoolekande kolleegiumile.
05.11.1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärusega lubati avada eraldi pansione poeg- ja tütarlastele. Järelevalvet teostasid *kubermangu koolidedirektor ja kreisi koolideinspektor.
19.02.1868 kinnitatud riiginõukogu otsusega jagati eraõppeasutused kolme järku: III järk — 1-2- klassilised algkoolikursusega eraõppeasutused, II järk — progümnaasiumi või *kõrgema algkooli kursusega õppeasutused, I järk — *gümnaasiumi- või kõrgema tütarlastekooli kursusega keskhariduskoolid. Eraõppeasutuse õppekava kinnitas *Tartu (Riia) õpperingkonna kuraator. Alates 1887. a allusid eraõppeasutused *rahvakoolide inspektori kaudu *rahvakoolide direktorile. Riiginõukogu otsus 19.04.1906 lubas Balti kubermangu erakoolides kasutada õppekeelena kohalikke keeli tingimusel, et Venemaa ajalugu ja geograafiat õpetatakse vene keeles ja lõpetajad sooritavad lõpueksamid mõne kroonuõppeasutuse juures vene keeles.
19. saj II poolel asutati eelkõige saksakeelsete erakoolide ülalpidamiseks *kooliseltse ja 1860. aastatel asutati Eesti Aleksandrikoolile rahakorjamise korraldamiseks *Eesti Aleksandrikooli Peakomitee.
04.03.1906 võeti Venemaal vastu seltside ja liitude ajutised eeskirjad, mis kuni tsaariaja lõpuni reguleerisid ja sätestasid kõigi ühiskondlike organisatsioonide loomise ja tegevuse juriidilisi aluseid. Seadus võimaldas luua eestikeelse hariduse edendamiseks tegutsevaid noorsoo-, kooli- ja haridusseltse.
Ajutise Valitsuse poolt 21.03.1919 seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra seaduse põhjal sai asutatav selts tegevusloa sellelt ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem töötanud seltsid pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus. 1926. a vastuvõetud ühingute ja nende liitude seadus nägi ette kõikide ühingute, seltside ja nende liitude kohustuslikku registreerimist Eesti Vabariigi Siseministeeriumis.
19.04.1938 anti riigihoidja dekreedina välja ühingute ja nende liitude seadus (jõustus 06.05.1938). Seadusega sätestati senisest tunduvalt rangem politseiline ja administratiivne kontroll vabahariduslike seltside tegevuse üle.
Pärast nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a pidid seltsid ja ühendused oma tegevuse ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 09.10.1940 poliitharidustöö korraldamise määruse § 8 alusel lõpetama.