Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

1.2.3.1. Politseivalitsused I

Polizeiverwaltung

Управа Благочиния

Ajalugu

Kubernerile alluv administratiiv-politseiasutus linnas.

Linnade korra- e politseivalitsused (omasid nii politseilisi kui haldusfunktsioone) loodi Venemaal 1782. a. Eesti alal loodi selle seaduse alusel kolm korravalitsust — Tallinnas (24.10.1803), Tartus (13.06.1805) ja Viljandis (10.07.1805). Selle koosseisu kuulusid politseimeister, kvartali- ehk rajooniülevaatajad ja nende abid (linnapolitseinik e kardavoi). Ülal pidi pidama linn, kuid politsei käsutusse anti kroonu kulul kasakate komando. Allusid tsiviil- ja sõjakuberneridele. 1888. a korraldati kõigi linnade politseivalitsused, -kohtud, -ametid jm ümber vastavalt Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele 1862. a-st.
24.10.1803 Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse järgselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgema tsiviilvõimu esindajaks pidi saama sõjakuberner, kelle alluvuses oleksid olnud linna politseivalitsus ja selle ülem — politseimeister. Senati ukaasiga 10.12.1830 allutati Tallinn sõjakubernerile. Senati ukaasiga 18.05.1882 muudeti institutsiooni nimetust — Tallinna Linna Politseivalitsus (городское полицейское управление).
Politseivalitsuse koosseisu kuulusid: politseimeister, kvartaliülevaatajad, sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse kuberner.
Tartu Politseivalitsus alustas tegevust 1805. Koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806.a. kehtestati Liivimaa Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused: ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil - ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõudehind ei tohtinud ületada 20 rubla); kurjategijate vahistamine.
Politseimeistri alluvuses oli 12-meheline kasakate üksus.