Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Eesti ala politseiasutuste ajaloo võib jaotada kolme perioodi:
1) 16. saj keskpaigast kuni Balti kubermangude väikelinnade politseikorralduse väljaandmiseni 1766;
2) 1766 - ülevenemaalise politseikorralduse kehtestamiseni 1888;
3) 1888-1889 politseireformist kuni politsei asendamiseni Ajutise Valitsuse miilitsaga 1917.
Erinevad politseilised institutsioonid tegutsesid linna- ja maapiirkondades.
16. sajandi keskpaik - 1766
Avalikku korda ja majandustegevust reglementeerisid kuni 18. saj esimese pooleni Rootsi ajast pärit seadused. Maapolitsei loomisele andis algselt tõuke vajadus üles otsida ning tagasi tuua ärapõgenenud talupojad.
Maakonna politseiasutuseks Eestimaal olid adrakohtud või adrakohtunikud (Hakengericht, Hakenrichter) ja Liivimaal sillakohtud (Ordnungsgericht). Kihelkonna piires täitsid Eestimaal politseilisi funktsioone ka ülemkirikueestseisjad, Liivimaal kirikueestseisjad.
Riigi poolt nimetati kohalike aadlike hulgast ametisse kreisikomissar e marsikomissar, kelle ülesandeks oli maakonna piires järelvalve kroonumõisate üle (kroonumõisate valitsemist reguleeris Liivimaal 21.03.1696 majandusreglement), lahenduste leidmine kriisiolukordades (taudid, näljahädad, üleujutused) ning sõjaväe abistamine (majutamisel, varustamisel, läbimarsil). Kreisikomissari amet oli tasustatav.
Linnade korravalve oli magistraatide ja foogtikohtute pädevuses.
1766-1888
Esimene Vene riigi poolne Balti kubermangude politseikorraldust reglementeeriv akt oli Katariina II poolt 04.05.1766 välja antud Liivimaa väikelinnade politseikorraldus. See käsitles linna juhtimist, usuasjade korraldust, elanikele linnakodaniku õiguste andmise korda, käsitöö ja kaubanduse reguleerimist ning tuleohutuse tagamist. Eesti ala maakonnakeskustest puudutas see Kuressaaret, Valgat ja Viljandit. Linnades oli korravalve seni olnud magistraadi pädevuses. Riiklikud politseivalitsused (Politzeiverwaltung, óïðàâà áëàãî÷èíèÿ) loodi Eesti ala kubermangu- ja kreisilinnades asehalduskorra ajal vastavalt 08.04.1782 ülevenemaalisele politseimäärusele. Pärast asehalduskorra kaotamist oli korravalve mõnda aega jälle magistraatide pädevuses, kuid 19. saj algul loodi Tallinnas, Tartus ja Viljandis riiklikud politseivalitsused, mis tegutsesid kuni politseireformini
1888. a (Talllinnas kuni 1882. a). Napoleoni sõdade perioodil pandi a-il 1811-1812 ametisse kubermanguvalitsustele ja kindralkuberneridele alluvad politseimeistrid Narvas, Kuressaares, Valgas ja Pärnus, kuid need ametikohad kaotati jälle 1816-1817 ning politseikorraldus oli taas linna magistraadi (foogtikohtu, politseikohtu, politseiameti) pädevuses.
Adra- ja sillakohtud ning mõisapolitsei tegutsesid edasi ka 19. saj. Talurahva pärisorjusest vabastamisega 1816-1819 nende ülesandeid täpsustati ja laiendati. Eestimaa kubermangus loodi kihelkonnapolitsei (tegutses 1816-1889) ja 1866. a vallaseaduse alusel nii Eesti kui Liivimaal valla- ehk kogukonnapolitsei. Viimase võimkonda kuulus ainult kogukonnamaa, mõisamaa jäi mõisapolitsei alla, kes kinnitas ka vallapolitsei otsused
Seadused
ПСЗ I nr 12636 (04.05.1766), nr 15379 (08.04.1782), nr 21007 (24.10.1803), nr 21792 (13.06.1805), 28209 (20.03.1820).
ПСЗ II nr 39087 (25.12.1862), ПСЗ III nr 899 (18.05.1882), 5308, 5317 (09.06.1888), 30672 (06.07.1908).
EAA. 291-1-2606; EAA. 30-7-3895; EAA. 30-14-2. L 3.
BPS I (Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Th. I. Behördenverfassung. St. Petersburg 1845.) §§ 621–625 (Riia), 710-714 (Tartu), 733-740 (Pärnu), 839-840 (Kuressaare).
Уставы о воинской повинности. СПб. 1913.
Nielsen, C. H. Handbuch zur Kenntniss der Polizeygesetze und anderer Verordnungen für Güterbesitzer und Einwohner auf dem Lande in Lief- und Ehstland. Dorpat 1794. S. 9–12.
Sonntag, Karl Gottlob. Die Polizei für Livland von ältesten Zeit bis 1820. Riga 1821.
Энциклопедический словарь. T. XXIV. СПб, 1898.
История полиции России. Краткий исторический очерк и основные документы. Под. ред. В.М. Курицына. Москва, 1998.
Mai Krikk. Eesti politsei loomine ja areng. 1918-1940. Tallinn 2001.