Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Уездные комитеты по оценке недвижимого имущества

Ajalugu

Maade maksustamise eesmärgil loodud komiteed maade hindamiseks puhaskasurublades.

Senati 04.06.1901 ukaasi „Kinnisvarade hindamise reeglid Liivimaa kubermangus maade maksustamiseks” alusel loodi Liivi- ja Eestimaa kubermangudes kubermangude ning maakondade kinnisvarade hindamise komiteed. Seadus ei kehtinud Saaremaa kohta. Maade hindamisega Liivimaal pidid tegelema kubermangu ja maakondade maade hindamise komiteed, Maapäev, Maanõunike Kolleegium, kihelkondade maade hindamise komisjonid, maade vanemad ja nooremad hindajad. Maakondade maade hindamise komiteed juhtis Maapäeva poolt määratud maakonna-deputaat ja liikmeiks olid maksuinspektor, 2 talurahvaasjade kommissari, 1 liige riigivarade ametkonnast, 2 rüütlimõisa omanikku Maapäeva valikul ning 2 kuberneri poolt määratud liiget maamaksu maksjate hulgast. Kihelkonnamaade hindamise komisjon moodustati kihelkondade maade hindamise ajaks. Maid hindasid Maapäeva poolt määratud 2 vanemat hindajat ja vajalik arv nooremaid hindajaid. Hindamisele kuulusid kõik maade ja metsade liigid ning hooned, välja arvatud 1898. a ja 1899. a seadustega ette nähtud piirangud. Kinnisvarad hinnati nende keskmise tulukuse järgi. Maade ja metsade hindamisel tuli need eelkõige liigitada kõlblikeks ja kõlbmatuteks ning eraldada hindamisele mittekuuluvad kõlbmatud maad. Kaebusi hindamistulemuste kohta võis esitada komiteedele 3 kuu jooksul peale hindamisotsuste kättesaamist.
Eesti Vabariigi Riigikogu tegi 22.06.1922 Vene riigi kinnisvarade hindamise seaduses muudatuse, mille järgi „liikumata varanduste ja maade hindamist toimetab hindamiskomisjon”, mille esimeheks oli maakonnavalitsuse esimees, liikmeiks kohalik rahukohtunik, maakonna politseiülem, kohalik maksuinspektor, hinnatavate maade valla, alevi- või linnavalitsuse esindaja ja riigimaade hindamise puhul vastava maakonna riigimaade ülem. Alates 1929. a-st tegutsesid vajadusel valdade kinnisvarade hindamise komisjonid põllumajandusliku maa ja metsamaa hindamisel puhaskasu arvestamiseks. Saadud tulemuste põhjal koostas Põllutööministeeriumi Katastriamet maa hindamise tunnistused, mis väljastati maa omanikule ja kinnistusameteile. 1938. a-st alates koostas Katastriamet valdade maksualuste maade ja hoonete nimekirjad koos rahalise arvestusega puhaskasurublades. 1938. a „Koha ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seaduse” alusel muudeti talukohtade nimesid, mis kanti sisse ka maade hindamistoimikuisse.
Maade hindamiskomisjonide tegevuse lõpetamise kohta puuduvad andmed. Viimased andmed maade hindamise ja korraldamise kohta on toimikuis kohalike töörahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede põllumajandusosakondade, külanõukogude ja kolhooside poolt kuni 1950. a-ni.

Materjal

Valga maakonna mõisa-, riigi- ja talumaade ning era- ja riigimetsade hindamise toimikud (1903–1939). Hindamistoimikuis on talumaade kaarte ja kaartide koopiad (1860–1933). Maksualuste maade, hoonete ja tööstusettevõtete nimekirjad (1938–1943), Laatre mõisa talude suuruse register hoonete kirjeldustega (1919). Uusmaakohtade piiride kättenäitamise ja põliseks pidamiseks kinnitamise aktid (1946–1947). Tõlliste valla maahindamise komisjoni akt (1947). Kolhooside „Viisaastak”, „Lembitu” ja „Tõlliste” põhikirjad, aktid ja plaanid (1948–1950).
Tartu maakonna talumaade, soldatimaatükkide ja eluasemekohtade hindamise toimikud (1906–1940). Riigimetsa hindamise toimikud (1906–1934). Ilmjärve Apostliku-Õigeusu Kiriku surnuaia hindamise toimikud (1925–1937). Talumaade boniteerimise registrid (1928–1935). Talude maahindamise eksplikatsioonide registrid (1945). Valdade maakorralduse kavad, maa põliseks pidamiseks kinnistamise aktid ja registrid (1947–1949). Talude kaardid ja plaanid (1902–1939), talu-, apostliku-õigeusu kooli ja soldatimaade kaartide koopiad (1811, 1851–1936), Neeruti mõisa kaart (1863–1912), Otepää kirikumõisa, Pilkuse, Pühajärve, Vana-Otepää ja Palupera mõisate kaartide koopiad (1906,1920–1929), põllumajandusliku artelli „Ilmjärve” maade plaan (1948), kolhoosi „Visnapuu” maakasutuspiiride skits (1949), TRÜ Kääriku spordibaasi maade plaani skits (1947), Raadi mõisa Aruküla ja Kõrveküla koolide maade plaanid (1932).
Harju maakonna mõisa- ja talumaade, metsatükkide, raba, ehituskruntide ja eluasemekohtade hindamise toimikud (1922–1940).
Viljandi maakonna mõisate, kirikumõisate, talukohtade, väikekohtade, soldatikohtade, valla- ja koolide, ühismaade, popsikohtade ning riigimetsade kaartide koopiad (1902–1915).