Fondiloend

5.6. (Vande)advokaadid

Vereidelte Rechtsanwalt

Присяжный поверенный

Ajalugu

Isik, kes annab juriidilist nõu ja abi ning esindab huviosalist kohtuis ja ametiasutustes.

Enne 1889. a justiitsreforme nimetasid advokaate ametisse Liivimaa Õuekohus (v.a Riia linna kohtutesse) ja Eestimaa Ülemmaakohus (v.a Tallinna linna kohtutesse). Advokaaditunnistuse saamiseks tuli esitada mõnes Venemaa kõrgkoolis omandatud õigusteaduste kraadi diplom, sooritada praktiline eksam ning anda vanne. Advokaatide arv oli kõikuv ja määrati kindlaks vastavalt iga kohtu vajadustele. Nende ülesandeks oli eraisikutelt saadud või kohtu määratud juriidiliste asjade ajamine ning asjaosaliste huvide kaitsmine kohtus tsiviil- ja kriminaalprotsessi õigustes ettenähtud juhtudel. Mõne konkreetse asja vastuvõtmisest võisid nad keelduda ainult seaduslikel põhjustel. Advokaatide asjaajamiseks tehtud kulutuste ja saadud hüvitiste ning honoraride seaduslikkust kontrollis kohus, mille juures nad tegutsesid. Viimased võisid advokaate distsiplinaarkorras karistada märkuse, noomituse, aresti või ametist kõrvaldamisega.
1889. a kehtestatud uue kohtukorralduse alusel, mis osaliselt muudetuna kehtis 1940. aastani, jagunesid advokaadid vandeadvokaatideks, nende abideks ja eraadvokaatideks (присяжный поверенный, помощник присяжного поверенного, частный поверенный).
Eesti alal tegutsenud vandeadvokaadid olid 1918. a-ni registreeritud Peterburi Kohtupalatis ja allusid sealsele vandeadvokaatide nõukogule. Eesti Vabariigis muutus see vannutatud advokaatide kui iseseisva korporatsiooni valitud esindusorganiks. Nõukogu ülesandeks oli vandeadvokaatide ja nende abide ametisse lubamine ja sellest vabastamine, järelevalve teostamine, kaebuste läbivaatamine, distsiplinaarkorras karistamine, vaesustunnistust omavatele isikutele advokaatide hulgast volinike ja kaitsjate määramine, poolte eriarvamuste korral tasu kindlaksmääramine jms. Vandeadvokaatidelt nõuti juriidilist kõrgharidust ja vähemalt 5-aastast teenistust kohtus või vandeadvokaadi abina. Nad ei tohtinud olla alla 25-aastased, välismaalased, kohtulikult karistatud ega maksejõuetud võlglased. Nõukogu võis ametisse nimetamisest keelduda viidates ka kandidaadi ebakõlbelisele käitumisele.

Vandeadvokaatide ülesandeks oli kohtualuste huvide kaitsmine kriminaalasjus kohtu määramisel ning isikute või asutuste huvide kaitsmine kohtuasutustes kõigis asjus nende endi ülesandel või volitusel. Kohtu korraldusel olid nad otsuste elluviimisel ja sundtäitmistel kaitsjateks isikutele, kelle elukoht polnud teada. Vandeadvokaadid võisid tegutseda kogu Peterburi kohtupalati piirkonnas, hiljem kogu Eesti riigis, valides ise alalise asukoha.

Eraadvokaadi institutsioon pidi püsima piisava hulga vandeadvokaatide ametisse nimetamiseni ja kohtades, kus selline tase oli saavutatud, oleksid saanud advokaatidena tegutseda ainult viimased. Justiitsministeerium jättis aga vastavad tabelid koostamata ning uute eraadvokaatide juurdevõtt lõpetati alles 1925. a. Eraadvokaadiks saamiseks tuli sooritada praktiline eksam. Soovija ei tohtinud olla naine, kirjaoskamatu, alaealine, eestkostealune, munk (kui teda ei volita klooster), maksujõuetu võlglane, teatud tingimustel õpilane, üliõpilane, kohtu või prokuratuuri liige jms või ebakõlbeliselt käitunud isik. Eraadvokaadid võisid tegutseda ainult neis kohtutes, kust nad oli saanud tunnistuse võõraste asjade ajamiseks. Varem oli selleks kas kohtupalat, ringkonnakohus või rahukogu, Eesti Vabariigis ainult viimane. Eraadvokaadi tegevuse peale võis kaevata sellele kohtule, kes oli talle asjaajamise tunnistuse andnud.

Materjal

Lisaks ametitööga seotud dokumentidele sisaldavad advokaatide fondid palju isiklikke materjale.
Kirjavahetus Riia Ringkonnakohtu, prokuröri, teiste advokaatide (f 1162) ja Eesti Advokatuuri Nõukogu juhatusega (f 3245) advokaatide tegevusest, kirjavahetus klientidega, klientide poolt antud volituste toimikud (f 3245, 1163), klientide protsessimaterjalide toimikud (pärandusasjade, piiritülide, kahjutasude ja võlgade sissenõudmise, oksjonite, väljatõstmiste, lepingute, laenude, alimendide, usu- ja kooliküsimusete (1160-1-130), kriminaalasjade jms kohta), aastaaruanded kohtuprotsesside kohta (f 1163), arvepidamisraamatud (f 1163, 3209, 3245), arved, kviitungid, advokaatide isiklikud dokumendid (f 1161, 1162, 1165).
Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud Tartu Advokaatide Nõukogu protokollid ja kirjavahetus ringkonnakohtu ja teiste advokaatidega tegutsemise asjus (f 1160). D. Tšervonetski teadusliku töö „Riiklikud kuriteod vene õiguses” käsikiri (1162-1-7). Von zur Mühlenite perekonna sugupuu (3245-1-459). Kärevere ja Kärde mõisa talude plaanid, Tähtvere linnaosa planeerimise kava, Tähtvere mõisa härrastemaja ehitusleping koos tööde kirjelduse ja plaaniga, Laeva ja Kärevere mõisaid puudutavad materjalid (1163-2).
Muusikaajakirjad: Die Musikwoche, Musik für Alle, Bibliotheque de Musique internationale jms ning noodid: Ch. Counod ooper Faust, F. Lehar Der Graf Luxemburg, Strausside valsid, populaarsed tantsud, laulud, romansid, aariad jms. (1160-1-18). Ajalehed, põhiliselt Nordlivländische Zeitung, aga ka Düna Zeitung, Postimees jt (f 1160).
Trükised: Sädemed 4 tk; Statut des deutsche Schul- und Hilfvereins in Livland, Seltsi liikmete nimekiri 1906 a; Programm der Dorpater Ortsgruppe des Baltischen Konstitutsionellen Partei 1906; Gutachten über das Projekt einer Grundwasserversorgung der Stadt Dorpat von Professor Dr. Bruno Dok, Riia 1906; vene kindlustusseltsi Zizn põhikiri, 1910; Tartu linnavolinike valijate nimekirjad 1909, 1902, 1914; Tartu linna riikliku kinnisvaramaksu jaotus 1911; Tartu linnavalitsuse pensionimäärustik 1911; Tartu linna ja maakonna äriregister (Firmenregister) 1912; Satzung des Deutschen Vereins in Livland, dateerimata; Rechenschaftsbericht des Livländischen Stadt-Hypotheken-Vereins pro 1906; Adalbert Volck. Wer trägt die Schuld. Betrachtung über die estnische Revolution, Tartu 1906; Государственная Дума, СПб. 1905; Die städtische Verwaltung Dorpats im Quadriennum 1902–1906; Преподавание и литература (на русском языке) местного права Прибалтийских губернии. Проф, А. С. Невзоров. 1901; H. von Broecker, Zur Quotenfrage in Livland, Riga 1898; A. Tobien. Die Agrarverfassung des livländische Festlandes. Riga 1906 (f 1160).

Seonduv aines

EAA f 2113 – Poska, Jaan Jaani p., jurist, poliitikategelane (1890–1942) 948 s (mh advokaaditegevust käsitlevad toimikud)
ERA f 3629 Advokatuuri nõukogu (1927–1939) 87 s.
LVAA f 1638 (koondfond) Läti advokaadid. 1025 s a-test 1845–1941.

Seadused

BPS I §100-120.