Fondiloend

Otsing • Fondide struktuur

Ajalugu

Riigi vara ja huvide kaitsjad Liivimaa kubermangu maakondades.

Fiskaalid määras ametisse Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1630. a riigi vara ja huvide kaitsmiseks.

Maakonna- ehk kreisifiskaali ülesandeks oli: seaduste täitmise ja kohtute tegevuse järelevalve, kaebaja puudumisel kriminaalsüüdistuse algatamine maakohtus, osalemine maarevisjonidel, kroonumõisate rentimise ja kroonu- ning kirikumõisate piiriajamise jälgimine, trahvirahade sissenõudmine (osa läks riigikassasse, osa heategevaks otstarbeks, kolmandiku sai fiskaal palgaks).

Asehalduskorra ajal (1783–1797) täitis sama funktsiooni kubermangumagistraadi juures tegutsev kubermanguprokuröri abi. 1797. a ametikohad taastati ja fiskaalid hakkasid riigivalitsuselt palka saama, säilitades ühtlasi õiguse trahvirahade kolmandikule, millele lisandusid sõidu- ja päevarahad. Kreisifiskaalide järelevalvepädevust laiendati ka sillakohtutele ja vastava ringkonna linnakohtutele ning vanglaruumidele ja vangide toitlustamisele.
Kreisifiskaalid allusid 18. saj ülemfiskaalile (Oberfiskal) Riias, alates 1797. a otseselt Liivimaa kubermanguprokurörile, kellele pidid ka aru andma. Ülemfiskaal Riias jäi teostama järelevalvet Liivimaa Õuekohtu tegevuse üle.
Kreisifiskaali amet kaotati 03.06.1886 keiser Aleksander III poolt kinnitatud Riiginõukogu arvamuse alusel.

Materjal

Senati ukaasid; Liivimaa Kubermanguvalitsuse patendid; Venemaa Kohtuministeeriumi, Liivimaa Kubermanguvalitsuse ja Liivimaa kubermanguprokuröri ringkirjad, korraldused, eeskirjad ja instruktsioonid (1730–1886); Baltimaade kohtumenetluse ja asjaajamise seadused (1886); aruanded kohtute ja asutuste asjaajamises olevate otsustatud ja käigus olevate asjade; kaebealuste, ülekuulatavate ja vangide kohta (f 452, 1853–1875); aruanded ja kirjavahetus kreisifiskaalide kompetentsi ja palga; seadusandluse; kohtute, renteide jt asutuste ja kassade revideerimise ja järelevalve; maksude; kohtu- jt ametiisikute ebaseadusliku tegevuse; asjaajamise aegluse; ametiisikute solvamise; lepingute rikkumise ja võltsimise; maamõõduaktide jt dokumentide arhiivis säilitamise; maavalduste piiride reguleerimise, sh Viljandi mõisa mõisa- ja talumaa piiristamine 1883–1884; vara avaliku müügi; talupoegade taludest väljatõstmise ja nende vastuhakkude; vabaks lastud pärisorjade; eeluurimisaluste, Siberisse mõistetute, vangide ja vanglate olukorra ja arvu, vangistustähtaja lühendamise; üliõpilaste korrarikkumiste; Tartu linna privileegide; õigeusu kirikute vastaste ja raskolnikute süütegude; õnnetusjuhtumite; vene keele asjaajamiskeelena kasutuselevõtu kohta (1730–1889); missiivid (1817–1870); registratuurraamatud (1871–1889); raamatupidamisraamatud (1843–1864); „Liivimaa Kubermangu Teataja” (Livländische Gouvernements Zeitung, kuni 1852. aastani Livländisches Amtsblatt), (f 453) 1839–1864.

Seadused

Vt Fiskusekomissar.